Eritrotsüütide magneesium

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Eritrotsüütide magneesiumi normid

Üldine

1,65 - 2,65 mmol/l

Mehed

1,65 - 2,65 mmol/l

Naised

1,65 - 2,65 mmol/l

Näitaja kohta

Eritrotsüütide magneesiumi uuring mõõdab raku siseset magneesiumi taset punaverelibledes (eritrotsüütides). See annab täpsema ja pikaajalisema ülevaate organismi tegelikust magneesiumi varustatusest võrreldes tavalise seerumi magneesiumi analüüsiga, kuna see ei ole nii tundlik lühiajaliste toitumise ja ravimite muutuste suhtes. Uuringut kasutatakse kroonilise magneesiumi puuduse hindamiseks ja seostatavate tervisehäirete diagnostikas.

Mis on Eritrotsüütide magneesium?

Funktsioon

Mõõdab magneesiumi kontsentratsiooni punavereliblede sees.
Peegeldab pikaajalist (2-4 kuud) magneesiumi taset organismis.
Annab informatsiooni rakusisese magneesiumi varu kohta, mis on oluline üle 300 ensüümatsiooni ja energia tootmise jaoks.
Loetakse täpsemaks indikaatoriks kui vereplasmas (seerumi) magneesium.

Eelised

Vähem mõjutatud hiljutistest toitumise või ravimite muutustest.
Tundlikum kroonilise puuduse avastamiseks.
Seotud mitmete südame-veresoonkonna, lihaste ja neuroloogiliste funktsioonidega.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse nõela abil veenist vereproov.
Proov saadetakse spetsiaalses torus analüüsiks laboratooriumisse.
Tulemused on tavaliselt saadaval mõne tööpäeva jooksul.

Ettevalmistus

Uuringuks ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt vastuvõtmiseta).
Soovitatav on informeerida arsti kõigist võetavatest ravimitest ja toidulisanditest.

Kõrge Eritrotsüütide magneesium (põhjused)

Ravimid ja toidulisandid

Magneesiumi sisaldavate toidulisandite või antatsiidide liigtarvitamine.
Mõned lahtistid ravimid (nt magneesiumisulfaat).

Tervisehäired

Reni (neeru) ebaadekvaatsus või neerupuudulikkus, kuna organism ei suuda magneesiumi piisavalt eritada.
Dehüdratatsioon (vedelikupuudus).
Addisoni tõbi (päranäärme korteksi alatalitlus).

Madal Eritrotsüütide magneesium (põhjused)

Toitumuslikud põhjused

Pikaajaline ebapiisav magneesiumi tarbimine toiduga.
Alkoholi krooniline tarvitamine (halvendab imendumist ja suurendab eritumist).
Seedetrakti häired, mis pärsivad imendumist (nt keliakia, Crohn'i tõbi).

Ravimid

Diureetikumid (kuseeritid), eriti torsemiid või furoseemiid.
Mõned antibiootikumid (nt gentamitsiin).
Protoneeriumpumba inhibiitorid (nt omepratsool) pikaajalisel kasutamisel.
Kemoteraapia ravimid (nt cisplatiin).

Kliinilised seisundid

Pikaajaline (krooniline) stress.
2. tüüpi diabeet.
Hüpertensioon (kõrge vererõhk).
Südamepuudulikkus.
Migreen.
Krooniline väsimussündroom.
Luudel ja lihastel tekivad krambid.

Indikatsioonid: millal uuring tehakse?

Sümptomid

Püsiv lihaste nõrkus, krambid või tiksud.
Südame rütmihäired (aritmiad).
Pidev väsimus ja energiapuudus.
Peavalu või migreen.
Tunne ärevusest või ärrituvusest.
Ungus ja lihaste krambid öösiti.

Meditsiinilised seisundid

Kahtlus kroonilise magneesiumi puuduse suhtes, hoolimata normaalsetest seerumi väärtustest.
Pikaajaline diabeet või insuliiniresistentsus.
Püsiv kõrge vererõhk.
Krooniline alkoholi tarvitamine.
Seedetrakti haigused, mis pärsivad imendumist.
Pikaajaline diureetikumide või teiste magneesiumi taset alandavate ravimite kasutamine.

Spetsialistid