Kaalium on oluline elektroliit, mis reguleerib keha vedeliku- ja elektroliiditasakaalu ning on hädavajalik närvikiudude, lihaste ja südame normaalseks tööks. Kaaliumi taset mõõdetakse vereanalüüsi teel, et tuvastada võimalikke häireid, nagu hüperkaleemia (kõrge tase) või hüpokaleemia (madal tase). See on osa rutiinsest tervisekontrollist või spetsiifilistest uuringutest haiguste diagnoosimisel.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Funktsioon
  • Reguleerib vere rõhku ja südame rütmi
  • Osaleb närvimpulsside edastamises
  • Toetab lihaste kokkutõmbumist ja lõdvestumist
  • Hoiab ära vedeliku kogunemise (edema)
Keskus
  • Peamiselt leitakse rakkudes (siserakkudes)
  • Vereplasmas on väikeses, kuid kriitilises kontsentratsioonis
  • Eemaldatakse kehast peamiselt neerude kaudu
Protseduur
  • Verevõtt tavaliselt kubemesoonest (venoosne veri)
  • Ei nõua alati erilist ettevalmistust, kuid mõnedel juhtudel soovitatakse paastuda 8–12 tundi enne analüüsi
  • Vereproovi saadetakse laboratooriumisse, kus kaaliumi tase määratakse spetsiaalsete meetoditega (nt ioonvalikulised elektroodid)
Tavalised põhjused
  • Neerupuudulikkus või neerude haigused
  • Mõned ravimid (nt ACE inhibiitorid, diureetikud, nesteroidsed põletikuvastased ravimid)
  • Dehidratatsioon (vedelikupuudus)
  • Haavandite ravi või toidumängud, mis põhjustavad liigset kaaliumi vabanemist
  • Addisoni tõbi (neerupealise puudulikkus)
Sümptomid
  • Südame rütmihäired (aritmia)
  • Lihasenõrkus või halvatus
  • Väsimus ja iiveldus
  • Raskused hingamisel
Tavalised põhjused
  • Liigne diureetikumide (kuseeritavate ravimite) tarvitamine
  • Pikaajaline kõhulahtisus või oksendamine
  • Aldosterooni liigseeritus (nt Conni sündroom)
  • Alatoitlus või toitumispuudujäägid
  • Mõned neeruhaigused või metaboolsed häired
Sümptomid
  • Lihasekrambid või nõrkus
  • Väsimus ja peapööritus
  • Südame rütmihäired
  • Kõhukinnisus või muud seedehäired
Meditsiinilised olukorrad
  • Kardiovaskulaarsed sümptomid (nt rütmihäired, kõrge vererõhk)
  • Neerude funktsioonihäired või kroonilised neeruhaigused
  • Diabeet või metaboolsed sündroomid
  • Dehidratatsioon või elektroliiditasakaalu häired
  • Ravimite kasutamine, mis mõjutavad kaaliumi taset
Spetsialistid
  • Nefroloog (neerude spetsialist)
  • Kardioloog (südame spetsialist)
  • Perearst võu sisemeditsiini arst
Üldine 3,5–5,0 mmol/L
Meestele 3,5–5,0 mmol/L
Naistele 3,5–5,0 mmol/L

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!