Südamepuudulikkus (südame insufitsients)
Kirjeldus
Südamepuudulikkus on seisund, mil süda on nõrk ega suuda organismi vajaduste rahuldamiseks piisavalt verd pumpata. See on tõsine, kuid tavaliselt krooniline haigus, mida on võimalik kontrollida ja mille korral on elukvaliteet säilitatav õige ravi ja eluviisi muutustega. Südamepuudulikkuse mõistmine on esimene samm tõhusa haldamise suunas.
Südamepuudulikkus ei tähenda seda, et süda on peatunud, vaid et selle pumba funktsioon on langenud. Süda muutub kas liiga nõrgaks (süstoolne puudulikkus) või liiga jäigaks (diastoolne puudulikkus), et tõhusalt verd välja pumpada või verd täielikult täita. Selle tulemusena ei saa elundid ja kuded piisavalt hapnikku ja toitaineid, samal ajal kui vedelik koguneb kehasse – tavaliselt kopsudesse (põhjustades hingeldust) ja jalgadesse (põhjustades turse). Südamepuudulikkus on sageli teiste südamehaiguste, nagu koronaarhaigus või kõrge vererõhk, lõpptulemus.
- Püsiv väsimus ja nõrkus, mis muudab igapäevaste tegevuste tegemise raskemaks.
- Hingeldus (düspnoe) eriti füüsilise koormuse ajal, hiljem ka puhkeolekus või magades (ööline paroksüstiline düspnoe).
- Turse (ödeem) säärtes, hüppeliigestes ja jalgades, sest vedelik koguneb kudemetesse.
- Köha, mis võib olla kuiv või vahel vahtunud, eriti lamamise asendis.
- Äkiline kaalutõus vedeliku kogunemise tõttu.
- Südame löögisageduse suurenemine või ebakorrapärane pulss (südamepekslemine).
- Kehalise aktiivsuse vähenemine ja hingamishäirete tõttu valulikkus lamamisel.
- Kõhuvalu, isu kaotus ja iiveldus, mis võib olla seotud maksa ülekoormusega või seedeelundite vereringe halvenemisega.
- Uimus, segasus ja tähelepanu häired, mis võivad viidata ajju väheneva verevoolu kohta.
Südamepuudulikkus on tavaliselt teiste südame- ja veresoonkonna haiguste tulem. Peamised põhjused on koronaarhaigus ja müokardi infarkt (südameinfarkt), mis kahjustavad südame lihast; pikaajaline kõrge vererõhk (arteriaalne hüpertensioon), mis sunnib südant liiga palju tööd tegema; ja südameklapide defektid. Muud olulised põhjused hõlmavad müokardiiti (südame lihasepõletik), kaasasündinud südamevigu, aatrilfibbrillatsiooni, alkoholi liigtarbimist ja teatud kemoteraapia ravimeid. Riskitegurite hulka kuuluvad diabeet, rasvumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja südamepuudulikkuse perekonnalugu.
Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel uuringul ja spetsiaalsetel testidel. Arst kuulab sümptomeid välja ja teeb füüsilise uuringu, kontrollides naha sinistumist, turseid ja kopsudes vedeliku kogunemise märke. Olulised instrumendiuuringud on elektrokardiogramm (EKG), mis hindab südame rütmi; ehokardiogramm, mis on kuldstandard – see ultraheliuuring näitab südame struktuuri ja pumpamisfunktsiooni ning võimaldab mõõta väljapumbatava vere osa (ejektsioonifraktsioon). Lisaks tehakse sageli rindkere röntgenipilt vedeliku kogunemise nägemiseks kopsudes ning vereanalüüse, sealhulgas NT-proBNP testi, mis tõuseb südamepuudulikkuse korral. Vajadusel võidakse kasutada ka südameluukatrit, arvutomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT).
Südamepuudulikkuse ravi on suunatud sümptomite leevendamisele, haiguse edasise arengu aeglustamisele ja elukvaliteedi parandamisele. Peamised ravimrühmad on ACE-inhibiitorid või ARB-id, beetablokaatorid ja mineraalkortikoidiretseptori antagoniistid (nt spironolaktoon), mis parandavad ellujäämust ja vähendavad südame koormust. Diureetikumid (kusetegevust suurendavad ravimid) aitavad kehast liigset vedelikku eemaldada ja hingeldust leevendada. Oluline on ka elustiilimuutus: vähendada soola tarbimist, kontrollida vedeliku sissetulekut, kaaluda regulaarselt, loobuda suitsetamisest ja alkoholist ning soovitusliku kehalise aktiivsusega tegeleda. Raskematel juhtudel võib olla vajalik seade, näiteks implanteeritav kardioverter-defibrillaator (ICD) või südame resünkroniseerimisravi (CRT), või isegi südame siirdamine.
Konsulteerige arstiga kohe, kui teil tekib äkkinenud või oluliselt halvenenud hingeldus, eriti kui see takistab tegevusi või ärkab teid öösel. Äärmiselt oluline on koheselt helistada hädaabinumbrile (112), kui hingeldusega kaasneb rindkerevalu või rõhumine, teadvusehäired, tugev südamepekslemine või sinakas nahavärvus (tsüanoos). Regulaarne jälgimine on oluline ka kroonilise südamepuudulikkuse korral: pöörduge oma arsti poole, kui kaal tõuseb kiiresti (nt üle 2 kg kolme päeva jooksul), turse suureneb või väsimus muutub talumatuks. Korrapärased arstikülastused ravipüsimiseks on võtmetähtsusega.