Südameinfarkt
Kirjeldus
Südameinfarkt, tuntud kaid südamerabandus, on äge ja eluohtlik seisund, mille puhul südame lihaskoe sureb verevarustuse puudumise tõttu. See on tihti südame-veresoonkonna haiguste põhjustatud surmade juhtiv põhjus maailmas, mistõttu selle varajane tuvastamine ja kiire sekkumine on elupäästvad.
Südameinfarkt on meditsiiniline erakorraline seisund, mis tekib siis, kui südame ühte ossi varustav veresoon (kroonarter) ateroskleroosi või trombi tõttu järsult umbes läheb. See põhjustab hapniku- ja toitainetevarustuse katkemise südame lihasrakkudele (müokardile). Kui verevool taastamata jääb, hakkavad need rakud kiiresti hukkuma. Südamelihase püsiv kahjustus (infarkt) nõrgestab südame funktsiooni ja võib viia südamepuudulikkuseni või äkkisurmani. Enamasti mõjutab see vasaku külje alumist seina (inferior infarkt) või südame eesmist seina (anteriorset infarkti).
- Tugev, pigistav või rõhuvaline valu rinnal (angiin), mis võib kesta üle 15-20 minuti.
- Valu, mis kiirgub vasakusse kätte, õlgadesse, kaela, lõualuu või selga.
- Lämbumistunne, hingeldus või raskused sügavalt hinge tõmmata.
- Külm higi, kahvatus, nõrkus ja pearinglus.
- Ärevus, hirm surma ees.
- Lihtsalt ebamugavustunne rinnus, mis võib olla seostatud seedehäiretega.
- Üksik valu ülemises kõhus, seljas või lõualuus.
- Pidev väsimus, eriti naistel.
- Äkiline iiveldus või oksendamine.
- Õhupuudus ilma selge valu taustata.
- Naistel esineb sagedamini atüüpilisi sümptomeid, nagu hingeldus, väsimus, iiveldus või ülemise kõhu valu.
- Rinnusvalu võib olla vähem selge või pigem kõrvetav kui pigistav.
- Sümptomid võivad areneda aeglasemalt või tulla "lainetena".
- Äkiline unehäire või äärmine nõrkus võib olla hoiatav märk.
Peamine põhjus on kroonilise ateroskleroosi (veresoonte kõvenemine) järsk halvenemine, mis põhjustab arteri seina katkemist ja verehüübli (trombi) tekket, mis veresoonu täielikult ummistab. Põhilised riskitegurid jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks. Muutumatud tegurid: vanus (meestel üle 45, naistel üle 55), soost (mehed on riskirühm), perekondlik ateroskleroosi või südameinfarkti anamnees. Muutuvad tegurid: koronaritunnistus (kolesterool, LDL), kõrge vererõhk, suhkurtõbi (diabeet), suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine, füüsiline tegevusetus, rasvumine, püsiv stress ja depressioon. Need tegurid kiirendavad ateroskleroosi arengut.
Kiire diagnoos on kriitiline. Arst teeb diagnoosi järgmiste meetodite põhjal: 1) Kliiniline anamnees ja sümptomite hindamine. 2) Elektrokardiogramm (EKG): näitab südame elektrilisi muutuseid ja aitab tuvastada infarkti tüüpi (nt ST-segmendi tõusuga või ilma). 3) Veretestid: Südameensüümid (troponiin T ja I, CK-MB), mille tase veres järsult tõuseb südamerakke kahjustuse korral. Need on kõige täpsemad markerid. 4) Südameultraheli (ehokardiograafia): hindab südame struktuuri ja töövõimet, tuvastab kahjustatud alasid, kus lihas ei kontraheeru normaalselt. 5) Koronarangiograafia: kuldne standard, mis tehakse sageli kiirelt sissepääsukoridoris. See on röntgenuuring, mis näitab täpselt, millised arterid on kitsenenud või ummistunud, ja võimaldab koheselt korrigeerida (nt stendi paigaldamine).
Ravi algab kohe, juba kahtluse korral, ja on suunatud verevoolu kiirele taastamisele kahjustatud arteris ning uue infarkti ennetamisele. Kiirravi: 1) Trombolüütne ravi ("trombi lahustavad" ravimid) – kui invasivne sekkumine pole kiirelt saavutatav. 2) Esmase perkutaanse koronaarse interveneerimise (PCI) sooritamine: see on eelistatud meetod, mille käigus ummikusse arterisse paigaldatakse palloon ja sageli ka stent, et laiendada seda. Ravimid: Aspiriin ja teised trombotsüütide kleepumise inhibiitorid (klopidogrel), nitraadid valu leevendamiseks, beetalukkijad südame koormuse vähendamiseks, angiotensiini teisendava ensüümi (ACE) inhibiitorid, statiinid kolesterooli taseme langetamiseks. Pärast akutseet faasi jätkub pikaajaline sekundaarne ennetus, mis hõlmab ravimite regulaarset võtmist, elustiili muutmist (toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamisest loobumine) ja südame taastusravi programmides osalemist.
Kutsu KOHE hädaabitelefoni 112 või sõitke ise haiglasse, kui kogenete ühte järgmistest sümptomitest: 1) Tugev rinnal valu või ebamugavus, mis ei kao 5-10 minuti jooksul puhkamise või nitroglütseriini võtmise järel. 2) Valu, mis levib õlgadesse, kaela või kätte, eriti vasakule. 3) Ühinev hingeldus, iiveldus, külm higi või pearinglus. Ärge oodake! Iga minut loeb. Ärge püüdke ise haiglasse sõita, kui teil on võimalik kutsuda kiirabi – personal saab alustada ravi teel haiglasse. Kui teil on diagnoositud koronaritunnistus või teie risk on suur, on oluline regulaarselt jälgida oma tervist ja koostada koos perearstiga infarkti ennetamise plaan.