Sünoviaalsarkoom
Kirjeldus
Sünoviaalsarkoom on haruldane ja agressiivne vähi tüüp, mis areneb peamiselt lihaskoe ümbruses või kõõlustes. See on peamiselt noortel täiskasvanutel esinev sarkoom, mis nõuab spetsialiseeritud ja kohest ravistrateegiat. Kuigi tegemist on tõsise diagnoosiga, võivad kaasaegsed ravimeetodid parandada prognoosi.
Sünoviaalsarkoom on peamiselt pehmetest kudedest (sarkoom) pärinev pahaloomuline kasvaja. Nimest hoolimata ei teki see harilikult õigest sünoviaalkestast (liigesekotis), vaid rakud, mis on sellega sarnased. See kasvaja areneb enamasti sügavates pehmetes kudedes, näiteks jalgade või käte lihastes ja kõõluste läheduses, harvem kaelal või kõhuõõnes. Kasvaja võib olla hästi piiritletud, kuid see kipub varajasele levikule (metastaaside tekkimisele), eriti kopsudesse.
- Valueta või valuline turse või muhk (sõlm) jalal, käsivarrel või kehatüvel.
- Tunnetus, et muhk võib olla sügaval ega pruugi olla nähtav.
- Liikumispiirang või valud naabruses asuvas liigeses või jäsemes.
- Muhu kiire suurenemine.
- Püsiv, tugevnev valu, mis ei leevene puhkamisega.
- Nõrkus või tunnete häired (näiteks kihelmine, tuimus) kui kasvaja surub närve.
- Üldsümptomid nagu kaalulangus, väsimus või palavik, mis võivad viidata haiguse laialdasemale levikule.
Sünoviaalsarkoomi täpne põhjus on teadmata. Enamikul juhtudel tekib see juhuslikult ilma selge põhjuseta. On tuvastatud spetsiifiline kromosoomide ümberpaigutus (translokatsioon) enamikul patsientidel, mis põhjustab patoloogilist geeniekspressiooni ja vähirakkude kasvu. Riski ei seostata tavaliselt elustiiliga, suitsetamise ega keskkonnateguritega. Peamised riskirühmad on noored täiskasvanud vanuses 15–40 aastat, kuid haigus võib esineda igas vanuses. Kiiritusravi võib olla harva esinev riskitegur.
Sünoviaalsarkoomi tuvastamine algab põhjaliku anamneesi ja kehalise uuringuga. Pärast kahtlustatava muhu tuvastamist tehakse kujutislooduslikke uuringuid: MRI (magnetresonantstomograafia) määratlemaks kasvaja täpset asukohta ja suhet ümbritsevate kudede ja närvidega, samuti rindkere CT (kompuutertomograafia) või PET/CT uuring haiguse leviku tuvastamiseks kopsudesse või teistesse organitesse. Kindel diagnoos pannakse patoloogilise biopsia abil, kus võetakse kasvajaosake mikroskoopiliseks analüüsiks, mis näitab iseloomulikke rakkude tunnuseid ja kinnitab translokatsiooni spetsiifiliste molekulaarsete testidega.
Sünoviaalsarkoomi ravi on multidisciplinaarne ja põhineb haiguse leviku astmel. Põhiraviks on kirurgiline eemaldamine, kus püütakse eemaldada kasvaja laia terve koega (laiade servadega resektsioon). Enne või pärast operatsiooni võib rakendada kiiritusravi, et vähendada kohaliku taastumise riski. Kemoteraapiat (nt doxorubitsiin ja ifosfamii kombinatsioon) kasutatakse sageli suuremate või levivate (metastaseerunud) kasvajate puhul, et kahandada kasvaja suurust enne operatsiooni või ravida üleüldist haigust. Ravivõimalusi uuritakse ka kliinilistes uuringutes, sealhulgas sihtteraapia ja immunoteraapia.
Konsulteerige kiiresti arstiga (alustades perearstist või ortopedist), kui märkate enda kehal mis tahes uut, iseäranis sügavuti asuvat muhku või turret, mis ei kao mõne nädala jooksul või isegi suureneb. Eriti oluline on pöörduda arsti poole, kui muhk on valuline. Ärge oodake. Järsk valu, jäseme nõrkus või halvenev liikuvus on signaalid, mis nõuavad kohest meditsiinilist hoolt. Varajane diagnoos ja ravi on sünoviaalsarkoomi edukaks ravimiseks üliolulised.