Nahk kasvajad
Kirjeldus
Nahk kasvajad ehk nahamoodustised on muutused, mis tekivad nahapinnale või selle all. Need võivad olla punnid, villid, sõõrmed, põletikulised punetused, põiekessed või tumedamad laigud, mis on tekkinud hiljuti või on muutunud.
Nahk on meie suurim elund ja see võib reageerida mitmel viisil erinevatele stiimulitele või haigustele. Nahk kasvajad on kõikvõimalikud muutused, mis erinevad normaalsest nahast oma välimuse, struktuuri, värvi või suuruse poolest. Need võivad tekkida kas naharakkude, raske- või sidekoe, veresoonte või pigmentrakkude (melanotsüütide) kasvu või funktsiooni muutumise tulemusena. Enamik nahk kasvajad on kahjutud (heatahtlikud), näiteks sünnimärgid või ämblikuvere sooned, kuid mõned võivad olla ka ebasoodsad (pahaloomulised), näiteks mõned sarkoomid või melanoom. Nahk kasvajate täpne iseloomustamine ja diagnoosimine nõuab sageli dermatoloogi ekspertiisi, kuna välimus võib olla eksitav.
- Akne: Põletikulised punased punnid või mädapungad, mis on seotud näärmete ületöötamisega.
- Seedimine: Punnid, mis tekivad karvakimpude ummistumise tõttu, näiteks hõõrdumisel.
- Nahamügid (seborroilised keratoosid): Pruunid, hallid või mustad paksendunud laigud, mis näevad välja nagu "liimitud" nahale. Need on sagedased vanemas eas ja on heatahtlikud.
- Molluscum contagiosum: Väikesed, silepinnalised, naba sarnase süvendiga punnid, mida põhjustab viirus.
- Küüned: Köögiviljataoline nahakasvaja, mida põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV).
- Hammustused ja pistmised: Putukate hammustustest või pistmistest tekkivad punnid või põletikulised laigud.
- Põletikulised nahahaigused: Nagu näiteks psoriaas või ekseem, võivad põhjustada punetust, soomustumist ja kohalikke paksendusi.
- Sünnimärgid (neevused): Pigmentunud täpid või punnid, mis on sageli kaasasündinud või ilmnevad elu jooksul.
- Pahaloomulised nahakasvajad: Näiteks alusrakkude kartsinoom, lamerakkude kartsinoom ja eriti ohtlik melanoom. Need võivad esineda uute kasvajatena või areneda olemasolevatest sünnimärkidest.
- Nahainfektsioonid: Sügavamatest bakteriaalsetest infektsioonidest (nt karbunkel) või seenhaigustest võivad tekkida valulikud punnid või laigud.
- Süsteemsed haigused ja põletikulised seisundid: Mõned haigused, nagu süsteemne erütematoosne lupus või sarkoidoos, võivad avalduda nahakasvajatena või sõlmedena.
- Vähk: Mõned sisemiste elundite (nt lümfisõlmede) vähid võivad levida nahka ja tekitada sinna kasvajaid.
- Geneetilised sündroomid: Näiteks neurofibromatoos, mis põhjustab arvukalt heatahtlikke neurofibroome nahal.
Enamiku kahjutu nahakasvajate puhul võid ise järgida järgmisi meetmeid:
1. Ära katsu ega suru: Ära püüa kasvajaid välja suruda, lõigata või "mürgiga" eemaldada. See võib põhjustada infektsiooni, veritsust või pahaloomulise kasvaja levikut.
2. Puhastus: Pese piirkonda õrnalt mõõduka pH-ga seebiga ja loputa puhta veega. Kuivata lõpuks õrnalt lina või ühekordse paperiga.
3. Kaitse: Kaitse kasvajat päikese eest, kasutades kõrge kaitseastmega päikesekreemi (SPF 50+). See on eriti oluline pigmentunud kasvajate puhul.
4. Vähenda hõõrdumist: Kui kasvaja asub hõõrduvas kohas (nagu kaenlaalune või vöökoht), proovi kanda lõdva riietuse või kasuta kaitsvat plaastrit.
5. Välti ärritajaid: Välti kosmeetikat, lõhnaaineid või kemikaale, mis võivad kasvaja piirkonda ärritada.
6. Polevtus: Kui kasvaja on põletikuline ja valus, võib lühiajaliselt kasutada jahedaid kompresse või arsti soovitatud põletikuvastaseid kreeme (nt hüdrokortisoonkreem madala doosiga). Enne pikaajalist kasutamist konsulteeri arstiga.
Kui kasvaja ei kao iseseisvalt või muutub halvemaks, pead kindlasti pöörduma arsti poole.
- Kiiresti kasvab mõne nädala või kuu jooksul.
- Muutub kujult ebaühtlaseks (asümmeetriline), servad on ebakorrapärased või hammustunud.
- Muutub värvi: tumeneb, muutub mitmevärviliseks (must, pruun, punakas, sinakas, valge).
- On läbimõõduga üle 6 mm (umbes kustutuskummi otsa suurune).
- Muutub: sügeleb, veritseb, moodustab koorikuid või haavneeb ilma selge põhjuseta.
- Tekib koos üldiste sümptomitega nagu kõrge palavik, äge väsimus või kaalulangus.
- On eriti valulik, põletikuline või sealt eritub verd või mäda.
- Tekib pärast uue ravimi võttmist (võimalik ravimireaktsioon).
- Sul on immuunsüsteemi nõrgestav haigus (nt HIV, vähiravi) ja tekib uus või muutuv kasvaja.
- Kasvaja segab igapäevast elu (näiteks pidevalt hõõrub riide vastu ja tekitab haavandeid).
- Oled mures kasvaja pärast või sul on perekonnas nahavähk (eriti melanoom) ja sul on uus või muutunud sünnimärk.