Ravim-indutseeritud lupus

Ravim-indutseeritud lupus (inglise keeles Drug-Induced Lupus, DIL) on haiguslik seisund, mille korral organismi immuunsüsteem hakkab ründama enda kudesid ja tekib põletikuline reaktsioon, mis on sarnane süsteemse erütematoosse lupuse omaga. Peamine erinevus seisneb põhjustajas: haigust põhjustavad konkreetsed ravimid. Need ravimid võivad muuta organismi valke nii, et immuunsüsteem tunneb neid võõrastena ja toodab neile vastaseid autoantikehi, peamiselt antinukleaarseid antikehi (ANA). Enamasti on haigus kergem kui SEL ja ei kahjusta tavaliselt elundeid nii tõsiselt. Haigus ei ole nakkav ega päritav.

Põhiliseks põhjuseks on pikaajaline või suure doosiga teatud ravimite tarvitamine. Haiguse teket ei saa ette ennustada, kuid riski suurendavad järgmised tegurid:

• Ravimid: Mõned tuntumad põhjustajad hõlmavad:
• Hüdralasiin (vererõhu ravim).
• Prokainamiid ja mõned teised südamerütmihäirete ravimid.
• Isoniasiid (tuberkuloosi ravim).
• D-penttsillamiin (reumatoidartriidi ravim).
• Bioreaktorite inhibiitorid (nt TNF-α blokaatorid nagu infliksimab, etanerset).
• Mõned türoidi ravimid (nt propültüouratsiil).
• Geneetiline kalduvus: Teatud inimesed on geneetiliselt vastuvõtlikumad ravimite metaboliitsete muutuste tõttu.
• Sugu ja vanus: Mõned uuringud näitavad, et meeste ja naiste vaheline suhe on võrdsem kui SEL puhul. Haigus võib esineda igas vanuses, kuid on levinum keskealistel ja vanematel patsientidel.
• Aeglane metaboliseerumine: Kui organism lagundab põhjustavat ravimit aeglaselt, suureneb selle kogus organismis ja kaasneb suurem risk.

Diagnoos põhineb hoolikal anamneesi võtmisel, klinikalisel uuringul ja laboratoorsetel testidel. Ravimite võtmise ajaloo täpne teadmine on äärmiselt oluline.

1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst kuulab välja sümptomeid ja selgitab kõiki hetkel ja minevikus kasutatud ravimeid.

2. Vereanalüüs:

• Antinukleaarsete antikehade (ANA) test: Peaaegu kõigil patsientidel on positiivne ANA-test (tüüpiliselt homogeenne või sprekeldunud muster).
• Spetsiifilised antikehad: Tihti leitakse antikehi vastu histoonidele (anti-histooni antikehad), mis on DIL-i jaoks suhteliselt iseloomulik.
• Põletikunäitajad: ESR (erütrotsüütide settimiskiirus) ja CRP (C-reaktiivne valk) võivad olla tõusnud.
• Täisvere üldanalüüs: Võib näidata mõõdukat leukotsütoosi või anemiat.

3. Muud uuringud: Rindkere röntgen või EKG võidakse teha, kui on kahtlus kopsu- või südamekahjustuse osas. Neerukahjustuse hindamiseks võib olla vaja uriinanalüüsi.

Ravim-indutseeritud lupuse puhul on ravi keskendunud ja efektiivne.

• Põhjuse kõrvaldamine: Põhiline ja kõige olulisem samm on põhjustanud ravimi kasutamisest loobumine. See tuleb teha arsti järelevalve all, et leida vajadusel alternatiivne ravi alghaigusele.
• Sümptomaatiline ravi: Pärast ravimi väljavõtmist võivad sümptomid kaduda nädalate või kuude jooksul. Sellel ajal saab leevendada mõnu:
• Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id): Liigesevalu ja pleuriidi leevendamiseks.
• Kortikosteroidid: Lühiajaliseks kasutamiseks mõõdukate või tõsiste sümptomite korral (nt prednisoloon). Doosi vähendatakse kiiresti, kui sümptomid paranevad.
• Hüdroksüklorokiin: Mõnedel juhtudel, eriti kui nahalööve on tüsenev või püsiv, võidakse määrata seda SEL-i raviks kasutatavat ravimit.
• Järelvalve: Pärast sümptomite lahtumist on patsient tavaliselt terve. Autoantikehade (ANA) tase võib vereproovides püsida kõrgena veel aastaid, kuid ilma haigussümptomiteta.

Konsulteerige arstiga, kui teil tekib mõni järgmistest sümptomitest, eriti kui olete hiljuti alustanud uut ravimikure või kasutanud pikka aega ravimeid, mis on seotud lupuse riskiga:

• Äge palavik või püsiv väsimus, millel pole selget põhjust.
• Liigesete või lihaste valu ja tursed.
• Uudne nahalööve, eriti päikesest tingitud või näole ilmuv "liblikakujuline" punetus.
• Rindkere valu, mis süveneb sissehingamisel.

Olge eriti tähelepanelik ja pöörduge arsti poole koheselt, kui: Teil on raske hingamine, rinnusvalu või teie nägu/jäsemed paistetavad – need võivad viidata võimalikele tõsisematele tüsistustele, kuigi need on ravim-indutseeritud lupuse puhul haruldased.