Kollane nahk
Kirjeldus
Kollane nahk on nahavärvuse muutus, kus nahk ja/või silmade valged osad (skleera) muutuvad märgatavalt kollaseks. See on tavaliselt märk kehas toimuvast põhilisest protsessist, mis on seotud pigmendi bilirubiini kogunemisega verre ja kudede.
Kollane nahk ehk želantiinus tekib siis, kui maks, sapipõied või veri ei tööta normaalselt ja organismis koguneb liiga palju kollast pigmenti bilirubiini. Bilirubiin tekib vanade punaste vereliblede lagunemisel. Terve maks töötleb selle, seejärel eritub sapiga välja. Kui see protsess on häiritud, koguneb bilirubiin verre ja ladestub nahka ning kõhukelmetesse, põhjustades iseloomuliku kollase värvuse. See ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom aluseks olevast terviseprobleemist.
- Gilberti sündroom (õrn, pärilik maksaensüümide häire).
- Mõned ravimid (nt mõned valuvaigistid, antibiootikumid).
- Liigne alkoholi tarbimine (alkoholihepatiit).
- Mittalkoholihepatiit (rasvamaks).
- Sapi- või maksajuhtmete kivide või põletikulised muutused.
- Äge või krooniline viirushepatiit (nt hepatiit A, B, C).
- Maksa tsirroos.
- Maksa-, kõhunäärme- või sapipõie vähk.
- Autoimmuunhaigused (nt autoimmuunhepatiit, primaarne sappjuhatite tsirroos).
- Vereloomehäired (hemolüütiline aneemia), kus punased verelibled lagunevad liiga kiiresti.
Kollane nahk on sümptom, mida ei saa ise ravida. Kodused meetodid on mõeldud toetamiseks ja olukorra mitte halvendamiseks enne arsti konsultatsiooni:
- Puhka: Vältige füüsilist ja vaimset ülekoormust.
- Tervislik toitumine: Järgige kerget, rasvavaest dieeti. Vältige rasket, praetud toitu. Sööge palju puuvilju ja köögivilju.
- Piira alkoholi: Täielikult loobuge alkoholi tarbimisest, sest see koormab maksa.
- Joo piisavalt vedelikku: See aitab keha talitlust.
- Ära võta ravimeid ilma arsti nõusolekuta: Eriti parasetamoomi ja muid maksa koormavaid ravimeid.
- Jälgi muid sümptomeid: Pane tähele kõhuvalu, kõhuturse, väsimuse taset ja uriini värvi (tume kollane või teetee värvi uriin võib olla märk).
- Äge, talumatu kõhuvalu paremas ülanurgas või ülal keskel.
- Segadus, letargia, raskused ärkamisega või teadvuse kaotus.
- Väga kõrge kehatemperatuur (>39,5°C) või külmavärinad.
- Oksendamine verd või musta, tõrvataolist massi.
- Verekaotus (must või verine väljaheide, vere oksendamine).
- Kiire hingamine või väga kiire/nõrk pulss.
- Esimest korda täheldatud kollane nahk või silmade valgete osade kollasus.
- Kollase nahaga kaasnev pidev kõhuturse, väsimus või kaalulangus.
- Pidev iiveldus või oksendamine.
- Väga tume (teetee värvi) uriin või väga heledad väljaheited.
- Naha sügelus ilma selge põhjuseta.