Jalapõhja ödeem

Kirjeldus

Jalapõhja ödeem on olukord, kus jalgade ja eriti jalalabadel tekib turse ehk paiste, mis on tingitud liigsest vedeliku kogunemisest pehmetesse kudedesse. See võib tekitada pingetunnet, piirata liikumist ja muuta jalatsite selga panemise ebamugavaks või võimatuks.

Jalapõhja ödeem ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis viitab tasakaalupuurangule keha vedeliku jaotumises. Terve organismis pumpab süda verd ja lümfisüsteem ringleb vedelikku läbi kudede. Kui see süsteem töötab ebaefektiivselt (näiteks südame nõrgustuse, lümfiproteinide vähesuse või veresoonte kahjustuse tõttu), koguneb vedelik raskusjõu mõjul allapoole – jalgadesse ja jalapõhjadesse. See põhjustab kudede paisumist, mille käigus nahk võib muutuda pingul, läikivaks ja peale vajutamisel jätta sissevajunud jälje.

Sagedased ja enamasti mittemeditsiinilised põhjused
  • Pikaajaline seismine või istumine (eriti reisidel)
  • Kuum ilm
  • Rasedus (hormonaalsed muutused ja suurenenud surve kõhuõõnes)
  • Liigne soola tarbimine
  • Ülekaalulisus
  • Vanusega seotud aeglustunud lümfivool
  • Mõned ravimid (nt kaltsiumikanali blokaatorid, kortikosteroidid, hormonaalsed ravimid)
Meditsiinilised seisundid, mis vajavad tähelepanu
  • Südamepuudulikkus (süda ei pumba piisavalt tõhusalt)
  • Krooniline neerupuudulikkus (keha ei suuda piisavalt vedelikku ja soola eritada)
  • Maksahaigused (nt tsirroos), mis põhjustavad valkude tootmise vähenemist ja surve suurenemist kõhuõõnes
  • Venesülg (krooniline veenide puudulikkus)
  • Lümfoödeem (lümfisüsteemi kahjustus või puudulikkus)
  • Kudede põletikulised protsessid või trauma (nt põletus, verevalum)

Kui ödeem on kerge ja puuduvad hädaohumärgid, võib proovida järgmisi meetmeid:

1. Tõsta jalgu: Puhka, asetades jalad südame tasemest kõrgemale (nt padjadele). Soovitav on seda teha mitu korda päevas 30-60 minutit.

2. Liikumine: Regulaarne kergelt koormav liikumine (kõndimine, jalakatse) soodustab lihaste pumpava toimega lümfivoolu.

3. Vähenda soola tarbimist: Soodab vedeliku kogunemist kehas.

4. Kandke mugavaid jalatsaid ja kompressioon sukki: Kompressioon sukad toetavad veene ja aitavad vedelikku tagasi pumpata. Vältige kitsaid jalatsaid.

5. Massaaž: Kerge massaaž jalalt reie suunas võib aidata, kuid mitte valulikel või põletikulistel aladel.

6. Jälgige kaalu: Kui ödeem on seotud kaalutõusuga, võib kaalulangus aidata sümptomeid leevendada.

Tähtis: Ärge ise määrake diureetikume (kuseajajeid) ilma arsti juhiseta.

Vajadus kiireks meditsiiniliseks hindamiseks
  • Äkiline, tugev või väga kiirelt arenev turse ühes või mõlemas jalas.
  • Jala turse, mis on kaasnevad hingelduse, raskuste hingamise või rindkerevalu/pingetusega – võib viidata südameprobleemidele.
  • Naha punetus, soojenemine, valulikkus ja/või kõrgenenud kehatemperatuur turse piirkonnas (võib näidata infektsiooni või sügavat veenipõletikku).
  • Nahakahjustused, haavandid või mädavoodid paisunud nahal.
  • Turse, mis ei vähene peale puhkamist ja jalga tõstmist.
  • Turse, mis on piirdunud ainult ühe jalaga ja on kaasnevalt valulik – võib olla sügava veenitrombosi märk.
  • Teie tervise oluline halvenemine koos tursetega (näiteks vähenenud uriinieritus, äkiline kaalutõus, segadus).

Seotud uuringud