Neeruhüperplaasia
Kirjeldus
Neeruhüperplaasia on haiguslik seisund, mille korral üks või mõlemad neerupealised suurenevad ja toodavad liigsetes kogustes hormoone. See võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, alates vere- ja südamerõhust kuni ainevahetushäireteni. Õigeaegne diagnostika ja ravi on olulised selleks, et kontrollida sümptomeid ja vältida pikemaajalisi tüsistusi.
Neeruhüperplaasia on neerupealiste normaalne koe kasv, mis toob kaasa nende suurenemise. Neerupealised asuvad neerude kohal ja on olulised mitmete hormoonide – sealhulgas kortisooli, aldosteroon ja adrenaliini – tootmiseks. Kui nendes tekib liigne kude (hüperplaasia), võivad nad hakata eritama liiga palju ühte või mitut hormooni. Sõltuvalt sellest, milliseid hormoone liigselt toodetakse, eristatakse mitut tüüpi neeruhüperplaasiat (nt kortisooli, aldosterooni või suguhormoonide ületootmine). See on tihti kaasasündinud (näiteks kaasasündinud neerupealise hüperplaasia – CAH), kuid võib tekkida ka hiljem elus. See ei ole vähkkasvaja, kuid selle hormonaalsed mõjud võivad olla organismile sama kahjulikud.
- Kiire kaalutõus, eriti kõhus, näos ('kuu nägu') ja ülakehas ('pühvlikael')
- Lõhestumine või sinikaarmid (striae) nahal
- Kergesti tekkivad sinikad ja naha õhenemine
- Lihasjõu ja -massi vähenemine (eriti käte ja jalgade piirkonnas)
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
- Kõrgenenud vere glükoosisisaldus või suhkrutõbi 2. tüüpi
- Tunnete kõikumised, ärritus, depressioon
- Rangelt raske kontrollitav kõrge vererõhk
- Lihaste nõrkus ja krambid
- Sagedased peavalud
- Suur janu ja sagedane urineerimine (eriti öösel)
- Madal kaliumitase veres (hüpokaleemia)
- Naistel: hirsutism (liigne karvkate), ebaregulaarne menstruatsioon, akne, hääl muutub madalamaks
- Lastel ja teismelistel: enneaegne puberteet (näiteks varajane karvkate, liblikaare suurenemine)
- Meestel: rinnanäärmete suurenemine (günekomastia)
Neeruhüperplaasia põhjustab neerupealise koe kontrollimatu, mittevähktuumeline kasv. Peamised põhjused ja riskitegurid on:
- Kaasasündinud faktorid: Kõige sagedasem põhjus on kaasasündinud neerupealise hüperplaasia (CAH), mis on pärilik haigus, mis kahjustab hormoonide sünteesi ja põhjustab hormonaalse tasakaalutuse. See esineb juba sünnist.
- Hüpofüüsi kasvajad (Cushingi tõbi): Hüpofüüsi kasvaja toodab liiga palju adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), mis stimuleerib neerupealisi pidevalt, põhjustades nende hüperplaasiat ja kortisooli ületootmist.
- Pärilikkus: Peres esinenud CAH juhtumid või muud endokriinsed häired suurendavad riski.
- Autoimmuunhaigused: Mõned autoimmuunhäired võivad mõjutada neerupealiste funktsiooni.
- Pikaajalised või suured doosid kortikossteroidravimeid võivad esile kutsuda farmakoloogilist Cushingi sündroomi, kuid see ei ole tegelikult neeruhüperplaasia.
Neeruhüperplaasia diagnoosimine hõlmab sümptomite analüüsi ja spetsiifilisi uuringuid, et hinnata neerupealiste funktsiooni ja struktuuri.
1. Veretestid: Määratakse hormoonide tasemed veres (kortisool, ACTH, aldosteroon, testosteroon jne), aga ka elektrolüüdid (eriti kaalium). Spetsiaalsed talitlustestid (nt deksametasoni supressioonitest) aitavad kindlaks teha hormoonide liigse eritmise põhjust.
2. Uriiniproovid: 24-tunnine uriinikogumine võimaldab mõõta vaba kortisooli, mis on tähtis Cushingi sündroomi tuvastamisel.
3. Põrutav uuringud:
- Ultraheli on esmane meetod neerupealiste suuruse ja struktuuri hindamiseks.
- Arvutomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT) annavad täpse pildi neerupealiste anatoomiast ja aitavad eristada hüperplaasiat kasvajast.
4. Hüpofüüsi uuringud: Kui kahtlustatakse hüpofüüsi põhjustatud haigust (Cushingi tõbi), tehakse hüpofüüsi MRI.
5. Geneetiline testimine: Kaasasündinud neerupealise hüperplaasia (CAH) korral võidakse soovitada geneetilist konsultatsiooni ja testi.
Ravi sõltub haiguse põhjusest, tüsistustest ja sümptomite raskusest.
- Ravimiravi: See on sageli esmaliiniline ravi. Kasutatakse hormoonide tootmist pärssivaid ravimeid (nt metürapoon, ketokonasool). Aldosterooni ületootmise korral määratakse aldosterooniantagoniste (nt spironolaktoon), mis aitavad kontrollida vererõhku ja taastada kaaliumitasakaalu. CAH puhul võidakse kasutada asendusravi kortikosteroididega.
- Kirurgiline ravi: Kui hüperplaasia on ühekülgne ja põhjustab tõsiseid sümptomeid, mis ei reageeri ravimitele, võidakse kaaluda neerupealise eemaldamist (adrenalektoomiat). See toiming tehakse tavaliselt laparoskoopiliselt (väikeste lõikude kaudu). Pärast ühe neerupealise eemaldamist võib teist tulevikus kontrollida teise neerupealise ületöötamist.
- Elustiili muutused: Tervislik toitumine (vähene soola tarbimine, kontrollitud suhkru tarbimine), regulaarne füüsiline aktiivsus, kaalukontroll ja stressi vähendamine aitavad kaasa vererõhu ja ainevahetuse paranemisele. Neelatavate kortikosteroidide puhul on oluline järgida täpselt arsti määratud annust ja mitte ravi äkki lõpetada.
Pöörduge arsti juurde, kui märkate järgmisi hoiatussümptomeid, eriti kui need ilmnevad koos:
- Äkiline ja seletamatu kaalutõus, eriti kõhu- ja ülakeha piirkonnas, samas kui jalad ja käed jäävad peeniks.
- Rasked ja püsivad peavalud koos kõrge vererõhuga, mis ei alane tavaliste ravimitega.
- Lihaste tugev nõrkus, krambid või sagedased luumurrud ilma selge põhjuseta.
- Naha olulised muutused: laiad lillakad sinikad, lõhestumine, õhenemine või naistel ilmuv liigne karvkase kasv (hirsutism).
- Laste ja teismeliste enneaegne areng suguküpsuse märkide osas.
Kui teil on perekonnas kaasasündinud neerupealise hüperplaasia (CAH) või teisi endokriinhäireid, on soovitatav läbida profülaktiline uuring.