Uriini normetanefriini tase

Kvantitatiivne · µg/24h

Normaalsed väärtused

Uriini normetanefriini tase normväärtused

Üldine

Täpsed väärtused sõltuvad labori meetodist. Üldlevinud normvahemik 24-tunnise uriini puhul on: 50–400 μg/24 tundi (mikrogrammi) või 0,3–2,0 μmol/24 tundi (mikromooli).

Mehed

Meestel võivad väärtused olla veidi kõrgemad kui naistel, kuid jääda samasse üldisesse normvahemikku.

Naised

Naistel võivad väärtused olla veidi madalamad. Rasedus võib taset mõjutada.

Näitaja kohta

Uriini normetanefriini taseme test on laboratoorselt analüüs, mis määrab katehhoolamiinide (eriti noradrenaliini) ainevahetussaaduse – normetanefriini – kontsentratsiooni 24-tunnises uriinis. See on oluline meetod sümpaatikus-adrenaalse süsteemi aktiivsuse hindamiseks. Testi kasutatakse peamiselt feokromotsütoomi või paraganglioomi kahtlusel.

Mis on uriini normetanefriini tase?

Funktsioon ja tähtsus

Normetanefriin on hormoonide noradrenaliini ja adrenaliini peamine laguprodukt (metaboliit).
Selle taseme mõõtmine uriinis peegeldab usaldusväärsemalt keha keskmist katehhoolamiinide tootmist kui verest mõõdetud hormoonide tasemed, mis kõiguvad.

Päritolu ja eritumine

Normetanefriini tekib põhiliselt neerupärastes ja sümpaatiliste närvijõudude lõppustes.
See eritub pidevalt uriiniga, mis võimaldab hinnata pikaajalist tootmistäitu.

Ettevalmistus ja proovivõtu protseduur

Protseduur

Kogutakse täpne 24-tunnine uriiniproov (algus- ja lõpuaeg fikseeritakse).
Proovi kogumise alguses tuleb uriin lasta wc-potile, seejärel kogutakse kõik järgnev uriin erikonteinerisse 24 tunni jooksul.
Kogumise ajal hoitakse uriiniproovi külmkapis (+2 kuni +8 °C), et välti normetanefriini lagunemist.
Pärast kogumist viiakse proov koos andmetega laboratooriumisse.

Ettevalmistus

Enne ja kogumise ajal tuleb välti toite, mis sisaldavad vanilliini, teamiini või kofeiini (nt banaanid, šokolaad, tee, kohv, kakaod).
Oluline on teavitada arsti kõigist hetkel võetavatest ravimitest, sest paljud (nt mõned antidepressandid, nohu- ja kõhuravimid) võivad tulemust moonutada.
Soovitatav on välti intensiivset füüsilist koormust ja stressi proovivõtu päeval.

Kõrge normetanefriini tase uriinis (põhjused)

Kasvajad ja patoloogilised seisundid

Feokromotsütoom – enamasti healoomuline kasvaja neerupärastes, mis toodab liigselt katehhoolamiine.
Paraganglioom – sarnane kasvaja sümpaatilistes närvikudedes väljaspool neerupärasi.
Raskekujuline hüpertensioon (kõrgvererõhktõbi).
Põletikulised protsessid või akutne stress (näiteks infarkt, insult, põletus) võivad taset ajutiselt tõsta.

Muud tegurid

Ravimite kasutamine: tritsüklilised antidepressandid, MAO inhibiitorid, dekonjestandid, levodopa, mõned β-blokaatorid.
Toitumisharjumused: suur kofeiini või alkoholi tarbimine enne testi.
Vale ettevalmistus või proovi kogumise viga (nt mittetäielik 24-tunnine kogumine).

Madal normetanefriini tase uriinis (põhjused)

Võimalikud meditsiinilised põhjused

Autonoomne neuropaatia (näiteks diabeedi tüsistusena), mis häirib sümpaatilise närvisüsteemi funktsiooni.
Mõned kesknärvisüsteemi kahjustused.
Ebakorrektne proovivõtt või säilitus (nt proovi soojas hoidmine).

Ravimite mõju

Mõned ravimid võivad katehhoolamiinide tootmist vähendada, näiteks klonidiin või α-metüültürosiin.
Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine.

Indikatsioonid: millal määrata uriini normetanefriini taset?

Kliinilised olukorrad ja sümptomid

Kahtlus feokromotsütoomi või paraganglioomi olemasolu (isetegevad kasvajad, mis põhjustavad hormoonide laksu).
Raske või ravile vastupidav hüpertensioon (kõrge vererõhk).
Atakid südamepekslemise, peavalude, higistamise ja ärevusega.
Juhuslikult leitud neerupäraste või kõhukoopa piirkonna kasvajad (incidentaloomad).
Feokromotsütoomi perekonnaloo või genectilise soodumuse korral lähedaste jälgimine.

Spetsialistid, kes võivad testi tellida

Endokrinoloog (sisekerta- ja hormoonispetsialist)
Onkoloog (kasvajate spetsialist)
Nefroloog (neeruspetsialist) või kardioloog (südamearst) vastupidava hüpertensiooni korral