Uriini metaanefriini analüüs

Kvantitatiivne · µg/24h

Normaalsed väärtused

Uriini metaanefriini normid

Üldine

Tavaliselt väljendatakse mikrogrammides 24 tunni jooksul (µg/24h). Normväärtused võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.

Mehed

Mataanefriin: 24–96 µg/24h; Normataanefriin: 44–136 µg/24h (ligikaudsed näidised).

Naised

Mataanefriin: 24–96 µg/24h; Normataanefriin: 44–136 µg/24h (ligikaudsed näidised).

Näitaja kohta

Uriini metaanefriini analüüs on laboratoorset uuringut, mille käigus mõõdetakse uriinis metaanefriini ja normetanefriini kontsentratsiooni. Need on katehhholamiinide (nagu adrenaliin ja noradrenaliin) laguproduktid, mis aitavad hinnata adrenaliini tootmist ja eritumist. Uuring on oluline feokromotsütoomi ja paraganglioomi, mis on haruldased adrenaliini tootvad kasvajad, kahtluse korral.

Mis on uriini metaanefriini analüüs?

Funktsioon

Mataanefriin ja normataanefriin on katehhholamiinide (sh adrenaliini ja noradrenaliini) laguproduktid.
Nende tasemed uriinis peegeldavad organismi stresihormoonide tootmist ja eritumist pikema aja jooksul, võrreldes veretestiga.
Uuring aitab tuvastada adrenaliini liigtootmist, mis võib viidata feokromotsütoomile või muudele endokriinsetele häiretele.

Päritolu

Mataanefriinid tekivad peamiselt adrenaliini ainevahetuse käigus.
Nad erituvad neerude kaudu uriiniga.
Stabiilsed uriinis, mistõttu 24-tunnise uriini kogumine on usaldusväärne meetod nende tasemete hindamiseks.

Ettevalmistus ja uuringu protseduur

Ettevalmistus

Enne kogumise alustamist tuleb vältida teatud toite (nt banaanid, šokolaad, kohv, teed, vanilje ekstrakt) ja ravimeid (nt mõned antidepressantid, dekonestandid, kofeiin), kuna need võivad tulemust võltsida.
Stress ja füüsiline koormus tuleks minimeerida.
Arst võib soovitada ajutiselt peatada mõned ravimid, kuid ainult arsti juhisel.

Protseduur

Uriini kogutakse täpselt 24 tunni jooksul. Esimene hommikuse uriinierituse käigus tuleb seda ära visata ja seejärel alustada kogumist.
Kõik järgnevad uriinieritused kogutakse spetsiaalsesse anumasse, mida hoitakse külmkapis.
Pärast 24 tundi segatakse kogu kogutud uriin ja mõõdetakse selle kogus. Väike proov saadetakse analüüsiks laboratooriumi.
Proovi kaasas peab olema teave kogumise alguse ja lõpu ajast ning koguuriini kogusest.

Tõstunud uriini metaanefriini tasemed (põhjused)

Meditsiinilised seisundid

Feokromotsütoom – adrenaliini tootev kasvaja neerupealistes.
Paraganglioom – sarnane kasvaja sümpaatinervesüsteemis väljaspool neerupealisi.
Hüpertensioon (kõrge vererõhk), eriti kui see on raskesti kontrollitav.
Krooniline neerupuudulikkus.
Obstruktiivne uneapnoe.

Elustiil ja välised tegurid

Äge stress või hirm.
Raske füüsiline koormus.
Toitumine: kofeiini, alkoholi või teatud toitude (nt vanilje) tarbimine enne testi.
Mõned ravimid: MAO inhibitorid, tritsüklilised antidepressantid, dekonestandid, levodopa, mõned psühhotroopsed ravimid.

Madalad uriini metaanefriini tasemed (põhjused)

Võimalikud põhjused

Autonoomse neuropaatia (näiteks diabeetilise neuropaatia tõttu).
Mõned ravimid, mis vähendavad sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust (nt beetablokaatorid, kloniidiin).
Autonoomse ebastabiilsuse või autoimmuunhaiguste tagajärjed.

Indikatsioonid: millal tehakse uuring?

Peamised sümptomid ja kahtlused

Rasked või paroksüstilised hüpertensioonihoold (kõrge vererõhu atakid), mis võivad kaasneda peavaluga, higistamise, südamepekslemise ja kahvatuse.
Feokromotsütoomi või paraganglioomi kahtlus perekonnaloo või geneetilise eelsoodumuse korral.
Juhuslikult avastatud neerupealise kasvaja (incidentaloom).
Hüpertensioon, mis ei reageeri tavapärasele ravi.
Sümptomid nagu ärevus, kaalulangus, kuumasähvatused, mis viitavad adrenaliini liigtootmisele.

Spetsialistid