Kortisooli mahutamise test

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

Kortisooli mahutamise testi normid
Üldine
Eduka mahutamise korral peaks kortisooli tase veres deksametasooni manustamisel oluliselt langema. Tavaliselt loetakse tase normiks, kui see langeb alla 50 nmol/L või väheneb vähemalt 50% algsest väärtusest.
Mehed
Normid on üldiselt samad meestel ja naistel.
Naised
Naistel võib raseduse, menopausi või hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite tarbimine mõjutada tulemust.

Näitaja kohta

Kortisooli mahutamise test on laboratoorset uuring, millega hinnatakse neerupealiste reaktsiooni sünteetilisele glükokortikoidile (deksametasoonile). See aitab eristada Cushingi sündroomi ja teisi kortisooli taset mõjutavaid häireid ning on oluline diagnostiline vahend endokriinsüsteemi hindamisel.

Funktsioon
  • Hindab neerupealiste funktsiooni ja nende reaktsiooni glükokortikoididele.
  • Aitab selgitada kortisooli liigse eritumise põhjust (nt kasvaja või hüpofüüsi häire).
Põhimõte
  • Patsient saab deksametasooni doosi, mis peaks tervetes neerupealistes põhjustama kortisooli eritumise pidurduse.
  • Mõõdetakse kortisooli taset veres enne ja pärast mahutamist, et hinnata reaktsiooni tõhusust.
Ettevalmistus
  • Enne testi võib olla vaja peatada teatud ravimeid (nt kortikosteroidid, antiepileptikumid), mis võivad tulemust võltsida.
  • Test tehakse tavaliselt hommikul, kuna kortisooli tase on siis kõrgeim.
Protseduur
  • Enne protseduuri võetakse veriproov algtaseme määramiseks (tavaliselt kell 8 hommikul).
  • Patsient saab deksametasooni tableti või süsti kindla doosina (nt 1 mg öösel või 4 mg iga 6 tunni järel).
  • Pärast deksametasooni manustamist (nt 8–16 tunni möödumisel) võetakse uus veriproov kortisooli taseme hindamiseks.
Peamised põhjused
  • Cushingi sündroom, mis on põhjustatud hüpofüüsi kasvajast (ACTH tootmine) või neerupealiste kasvajast.
  • Ektopiline ACTH sündroom (kasvajad teistes kudedes, mis toodavad ACTH-d).
Muud tegurid
  • Rasvumine või insuliiniresistentsus.
  • Krooniline stress või unehäired.
  • Maksahaigused või alkoholi liigtarbimine.
  • Teatud ravimid (nt antiepileptikumid, estrogenid).
Kliinilised sümptomid
  • Kaalutõus, eriti kõhu piirkonnas koos punaste venitatud triipudega nahal.
  • Kõrge vererõhk, lihasnõrkus ja osteoporoos.
  • Glükoosi talitluse häired või diabeet.
  • Naistel ebakorrapärane menstruatsioon või hirsutism.
Spetsialistid
  • Endokrinoloog (sisesekretsiooni eriarst)
  • Sisehaiguste arst