Müokardiit

Müokardiit on südame lihaskoe (müokardi) põletik. Põletikuline protsess kahjustab südamerakkude (kardiomüotsüütide) struktuuri ja funktsiooni. See toob kaasa südame lihase nõrgenemise, mille tagajärjel süda ei suuda tõhusalt verd pumpada. Põletik võib olla lokaliseerunud (piirduda südame väikese alaga) või difuusne (levida laialdaselt). Enamasti on tegu akuutse, kuid võimalikud on ka kroonilised vormid. Protsess võib kahjustada ka südame elektrisüsteemi, põhjustades rütmihäireid (aritmiaid). Müokardiidi täpne levimus on teadmata, kuna paljud kergemad juhtumid jäävad diagnoosimata.

Müokardiiti põhjustab südame lihaskoe põletikuline reaktsioon, mille käivitavad peamiselt infektsioonid või autoimmuunsed protsessid.

Peamised põhjustajad:

1. Virusinfektsioonid: Kõige levinum põhjus. Sageli on tegu enteroviirustega (eriti Coxsackie B viirus), adenoviirustega, parvoviirus B19, SARS-CoV-2 (COVID-19), gripi viirustega ja Epstein-Barri viirusega.

2. Bakteriaalsed infektsioonid: Näiteks difteeria, Lyme'i tõbi (Borrelia), streptokokid (põhjustades reumatilist palavikku).

3. Autoimmuunhaigused: Süsteemne erütematoosne luupus, sarkoidoos, rakuline skleeros, kus keha immuunsüsteem ründab oma südame kudesid.

4. Toksilised ained või ravimid: Mõned kemoterapeutilised ravimid, rasked metallid, alkohol (alkoholi kardiomüopaatia) või uimastid (näiteks kokaiin).

5. Teised põhjud: Allergilised reaktsioonid mõnele ravimile, kiiritusravi rindkere piirkonnas või üleraske füüsiline koormus (näiteks maratonijooksjatel).

Riskitegurid: Noorem vanus (sh lapsed), südamehaiguste anamnees, äsja läbipõdenud viirushaigus, autoimmuunhaiguse olemasolu ja immuunsüsteemi nõrgestumine.

Müokardiidi kahtlus tekib sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi kinnitamiseks ja raskusastme hindamiseks kasutatakse mitmeid uuringuid.

Esimene astme uuringud:

• Verianalüüs: Üldine vere- ja põletikumarkerite (nt C-reaktiivne valk, erütrotsüütide settimiskiirus) kontroll. Oluline on ka südamekahjustuse markerid – troponiin ja kreatiinkinaas (CK-MB), mis võivad olla kõrgenenud.
• Elektrokardiogramm (EKG): Näitab südame elektritgevuse muutusi, mis võivad olla sarnased südamerabandusega. Sageli esinevad ST-lõigu ja T-laine muutused ning rütmihäired.
• Rindkere röntgen: Võib näidata südame suurenemist (kardiomegaalia) või kopsudes vedeliku kogunemist, mis viitab südamepuudulikkusele.

Spetsiifilisemad uuringud:

• Ehhokardiogramm (südame ultraheli): Olulisim meetod müokardiidi kahtluse kinnitamiseks. See võimaldab hinnata südame suurust, seinade paksust ja pumpamisfunktsiooni. Sageli näeb südame lihaskoe (müokardi) struktuuri muutusi, nõrgestunud kokkutõmbevõimet ja võimalikku vedeliku kogunemist südame ümber (perikardiiti).
• Südame magnetresonantstomograafia (MRI): Kuldlane standard müokardiidi kinnitamiseks. See näitab põletikuga seotud müokardi töödeldumist ja põletikuliste muutuste täpset ulatust.
• Südame kateterisatsioon ja müokardiidi biopsia: Tehakse harva, rasketel või diagnoosimata juhtudel. Südamest võetakse väike kohatükk (biopsia), mida analüüsitakse mikroskoobiga põletiku otseseks tuvastamiseks.

Ravi põhineb põhjusel, haiguse raskusastmel ja patsiendi üldisel seisundil. Peamiseks eesmärgiks on toetada südame funktsiooni, leevendada sümptomeid, võidelda põletikuga ja vältida püsivat südamekahjustust.

1. Toetusravi ja eluviisi muutused:

• Puhkus: Raske füüsilise koormuse ranget vältimist soovitatakse mitu kuud, et süda saaks taastuda.
• Dieet: Sooda (naatriumi) piiramine toidus, et vähendada vedeliku kogunemist ja koormust südamele.
• Vedeliku tarbimise kontroll: Oluline südamepuudulikkuse korral.

2. Medikamentoosne ravi (ravimid):

• Südamepuudulikkuse ravimid: ACE-inhibiitorid, beetalülendajad, diureetikud (kusivedurid) ja mineralokortikoidretseptori antagonistid (nt spironolaktoon), et parandada südame funktsiooni ja vähendada sümptomeid.
• Põletikuvastased ravimid: Steroidid (nt prednisolon) või muud immuunsuppressandid autoimmuunse põhjusega müokardiidi korral. Viiruspõhjusel müokardiidi korral steroidide kasutamine on vastuoluline.
• Muud ravimid: Antiarütmilised ravimid rütmihäirete kontrollimiseks, antikoagulandid (verevedeldajad) südame trombi (veresumba) vältimiseks.

3. Edasijõudnud ravivõimalused:

• Mehaaniline ringluse toetus (MCS): Raske südamepuudulikkuse korral võib kasutada seadmeid nagu intra-aordne pallonpump (IABP) või veno-artriaalne membraanoksiigenaator (VA-ECMO), et anda südamele aega paranemiseks.
• Südame siirdamine: Väga harvadel juhtudel, kui müokardiit on põhjustanud pöördumatu südamekahjustuse ja teised ravimeetodid ei aita.

Kuna müokardiidi sümptomid võivad areneda kiiresti ja olla eluohtlikud, on oluline teada, millal on vaja kiiret meditsiinilist abi.

Konsulteerige perearsti või kardiologiga järgmiste sümptomite korral:

• Püsiv väsimus või hingeldus pärast äsja läbipõdenud viirushaigust (nt gripp, COVID-19).
• Kerge rinnalööving või ebamugavustunne rindkeres, mis ei lõppe puhkamisega.
• Pidev südamepekslemise tunne või ebaregulaarne pulss.

Kutsuge kiirelt kiirabi (hädaolukorras) järgmiste sümptomite korral:

• Äge, tugev valu rinnus, mis võib levida käele, kuklale või lõuale – see võib sarnaneda südamerabandusega.
• Raske hingeldus, eriti kui see on kaasnenud köhaga, millega eritub valget või roosakat vahtu.
• Äkiline teadvuse kaotus (sünkoop) või tunded, nagu teadvusekaotus on ligi.
• Tugev südamepekslemine koos pearinglusega, iivelduse või higistamisega.
• Sinakas värvus huultel või näonahal (tsüanoos).

Ärge oodake, kui teil on kahtlus müokardiidi kohta. Varajane sekkumine võib päästa elu ja vähendada püsiva südamekahjustuse riski.