Morfea

Kirjeldus

Morfea on haruldane krooniline autoimmuun sidekoehaigus, mis mõjutab peamiselt nahka. See avaldub lokaliseeritud paksenemise ja püsiva värvi muutustena, mis võivad põhjustada nii füüsilist ebamugavust kui ka emotsionaalseid raskusi. Kuigi see ei ohusta tavaliselt elu, on selle ravi oluline elukvaliteedi parandamiseks ja haiguse edasise leviku ennetamiseks.

Morfea on lokaliseeritud sklerodermia vorm, mille puhul nahas ja mõnikord ka nahaaluses kudes tekib liigne kollageeni ladestumine. See põhjustab koe paksenemist, püsivaid värvi muutusi ja mõnel juhul liigeste liikuvuse piiranguid. Erinevalt süsteemsest sklerodermiast ei mõjuta morfea tavaliselt siseorganeid. See on põhiliselt nahahaigus, mis võib mõjutada ka põhikoesid, põhjustades turset ja kahanemist.

Varased märgid
  • Lillakad või punakad laigud nahal
  • Kergelt paistetunud või sügelust tekitav ala
  • Naha tundlikkus või valulikkus puudutamisel
Arenenud vormi tunnused
  • Tihedad, läikivad plakid, mis muutuvad valkjaks või pruuniks
  • Pigmentatsioonihäired (liigne või vähenenud pigmentatsioon)
  • Jämedam või kõvastunud nahk
  • Juuste kaotus kahjustunud aladel
  • Liigeste painduvuse vähenemine, kui haigus mõjutab liigeseid

Morfea täpset põhjust ei tunta, kuid arvatakse, et tegemist on autoimmuunreaktsiooniga, kus organismi immuunsüsteem ründab oma kudesid. Riskitegurid võivad hõlmata geneetilist kalduvust, eelnevaid infektsioone (nt borrelioos), radiatsiooni või kemikaalide kokkupuudet. Haigus võib esineda igas vanuses, kuid seda diagnoositakse sagedamini naistel ja lastekasvatusikka jõudnutel.

Diagnoosi seab tavaliselt dermatoloog, tuginedes klinilisele vaatlusele. Kinnitamiseks võidakse teha naha biopsiat, mis näitab iseloomulikke kollageeni muutusi. Verianalüüsid võivad aidata hinnata autoimmuunset aktiivsust (nt antinukleaarsete antikehade tase). Mõnikord kasutatakse ultraheli või magnetresonantstomograafiat (MRI) koe paksuse ja sügavamate kihtide mõju hindamiseks.

Ravi eesmärk on kontrollida põletikku, pehmendada kahjustunud nahka ja takistada haiguse progressi. Kohalikku ravi võivad kuuluda kortikosteroidide kreemid või salvid, immuunmodulaatorid (näiteks takrolimuus) ja vitamiin D analoogid. Süsteemse ravi korral (laialdase või kiiresti areneva haiguse korral) võidakse kasutada metotreksati või kortikosteroide. Valgusravi (fototerapia) võib olla tõhus. Oluline on regulaarne naha niisutamine ja kaitse päikese eest. Füüsioteraapia soovitatakse liigeste liikuvuse säilitamiseks.

Konsulteerige dermatoloogiga või perearstiga, kui märkate nahal ebatavalisi, püsivaid muutusi (laigud, paksenemine), eriti kui need suurenevad, põhjustavad valu või piiravad liikumist. Kiire konsultatsioon on oluline, kui muutused ilmnevad näole, liigeste lähedale või kui need põhjustavad olulist funktsioonikaotust. Laste puhul on oluline varane sekkumine, et vältida kasvuhäireid või deformatsioone.