Lõhenenud nahk
Kirjeldus
Lõhenenud nahk on tuntus, kus naha pealmised kihid eralduvad ja kooruvad, mis võib tekitada sügelust või ebamugavustunnet.
Lõhenenud nahk on naha seisund, kus selle pealmine, surnud rakke sisaldav kiht (stratum corneum) eraldub suuremates kihtides või teravates tükkides. See on naha loodusliku taastumisprotsessi (deskvamatsiooni) võimendunud vorm. Kui naha niiskus tasakaalustub või selle uuenemistsükkel on häiritud, ei tõrju nahk surnud rakke ühtlaselt, vaid need kogunevad ja lagunevad suuremates plaatides.
- Kuiv õhk (nt kütteperioodil siseruumides)
- Liigne nahapesu, eriti kuivatavate seerumite või kuumaveega
- Dehüdratsioon (ebapiisav vedeliku tarbimine)
- Päikese- või tuulekahjustused
- Vanusega seotud naha kuivemaks muutumine
- Mõned nahahooldusproduktid või kosmeetika, mis nahka ärritavad
- Atopiline dermatiit (ekseem)
- Psoriaas ('lõuendik')
- Seborrheelne dermatiit
- Pärmseene (nt Pityriasis versicolor) või muud seeninfektsioonid
- Kontaktdermatiit (allergia või ärritus)
- Mõned hüpovitaminoosid (nt A-vitamiini, B-vitamiinide puudus)
- Hüpotüreoos (alajahtlustõbi)
- Külm urtikaaria (naha reaktsioon külmale)
Kui lõhenenud nahk ei kaasne hirmutavate sümptomiteta (vt jaotist 'Millal KIIRESTI arsti poole pöörduda'), võid proovida järgmist:
1. Niisuta regulaarselt: Kasuta pärast duši või vannitamist kergeid, hüpoallergeenseid ja ilma lõhnadeta niisutuskreeme või rasva. Kandideerige kohe, kui nahk on veel niiske.
2. Pesemine: Pese naha leebete, niisutust toetavate gelide või süvenditega. Väldi kuuma vett ja agressiivseid seepisid.
3. Joo piisavalt vett: Püsiv hüdratatsioon aitab ka nahal.
4. Kasuta õhuniisutit: Eriti kuiva õhuga ruumides.
5. Kaitse nahka: Külma või tuulise ilma korral kanna kaitsevad riided.
6. Ära koori ega kratsi: See võib kahjustada allolevat nahakihti ja põhjustada infektsiooni.
7. Lühike palav dušš: Pika palavaveelise vannitamise asemel võta lühike leige dušš.
- Lõhenenud nahk on laialdane, sügav või väga intensiivne ning kodurav ei aita mitu päeva jooksul.
- Nahale on tekkinud märgikud (märgised, eritis), punetus, tursed või valu, mis viitavad sekundaarsele infektsioonile.
- Sümptomid levivad kiiresti kehal.
- Naha muutustega kaasneb kõrge palavik.
- Teil on ka tugev sügelus, mis segab ööuni või igapäevast tegevust.
- Kahtlustate, et nahamuutused on seotud uue ravimi võttmisega.
- Lõhenenud nahk on koos nahaliste sügavate pragude, haavandite või veritsemisega.