Naha elastsuse uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Naha elastsuse uuringu normid

Üldine

Terve täiskasvanu naha elastsus on tavaliselt teatud füsioloogilises vahemikus. Normväärtused sõltuvad oluliselt vanusest, soost, nahapiirkonnast ning kasutatavast mõõtetehnoloogiast. Konkreetsed arvulised normid määratakse iga seadme ja protokolli jaoks eraldi.

Mehed

Meestel võib naha elastsus olla veidi kõrgem võrdsetes vanusegruppides naistega tänu paksemale nahale.

Naised

Naistel võib elastsus väheneda hormonaalsete muutuste (nt menopaus) ja nahapaksuse tõttu.

Näitaja kohta

Naha elastsuse uuring on meetod, mis hindab naha tõmbetugevust ja venivust. Seda kasutatakse nahahaiguste, vananemisprotsesside ning sidekoe muutuste tuvastamiseks ja jälgimiseks. See on kiire, mitteinvasiivne ning patsiendile valutu protseduur.

Mis on naha elastsuse uuring?

Funktsioon

Mõõdab naha mehaanilisi omadusi, peamiselt elastsust ja tõmbetugevust.
Võimaldab hinnata sidekoe struktuuri ja tervislikku seisundit.

Kasutusalad

Naha vananemisastme määramine.
Nahahaiguste (nt sklerodermia) diagnoosimine ja jälgimine.
Ravitulemuste (nt põletuste ravi, kosmeetilised protseduurid) hindamine.

Kuidas uuringut tehakse?

Protseduur

Uuringut teeb tavaliselt meditsiinitöötaja (nahaarst, meditsiiniõde) ambulatoorselt.
Spetsiaalne sensor või seade asetatakse nahapinnale, tavaliselt näole, käsivartele või kerele.
Seade rakendab nahale mehaanilist survet või vaakumit ja mõõdab selle deformatsiooni (venivust) ning taastumise kiirust.
Mõõtmised korratakse mitu korda erinevates piirkondades. Kogu protseduur võtab aega 10–20 minutit.

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleks vältida nahakuivendavaid protseduure (nt koorimisravi).
Mõõtmise piirkond peaks olema puhas, ilma kreemideta või kosmeetikata.
Erijuhtudel võib arst anda täpsemad juhendid.

Kõrgenenud naha elastsus (põhjused)

Füsioloogilised põhjused

Noor ea (eriti lapsepõlv ja noorukiea).
Hea üldine tervis ja piisav hüdratatsioon.
Geneetilised tegurid.

Välised tegurid

Regulaarne ja õige nahahooldus.
Piisav C-vitamiini ja kollageeni tarbimine toiduga.
Kaitse UV-kiirguse eest.

Vähenenud naha elastsus (põhjused)

Looduslikud protsessid

Vananemine (kollageeni ja elastiini lagunemine).
Hormonaalsed muutused (menopaus, teatud hormoonhaigused).

Keskkonna- ja elustiilitegurid

Pikaajaline päikese kiirguse (UV) mõju.
Suitsetamine.
Kehv toitumine ja dehidratatsioon.
Stress.

Meditsiinilised seisundid

Süsteemsed sidekoehaigused (nt sklerodermia, Ehlers-Danlosi sündroom).
Mõned nahahaigused.
Põletuskahjustused või muud nahatraumad.
Kroonilised haigused, mis mõjutavad sidekude (nt diabeet).

Indikatsioonid: millal tehakse uuring?

Kahtlus haiguslikust seisundist

Sklerodermia või teiste fibrotiliste nahamuutuste diagnoosimine.
Kahtlus geneetiliste sidekoehäirete (nt Ehlers-Danlosi sündroom) osas.
Krooniliste põletikuliste nahahaiguste (nt atoopiline dermatiit) mõju hindamine.

Ravi tulemuste hindamine

Põletuste, armide või kirurgiliste lõike taastumise jälgimine.
Kosmeetiliste protseduuride (nagu laserravi, implantid, noortavate injektsioonide) efektiivsuse hindamine.
Nahahooldus- või ravikuuride (nt retinooidid, peptiidid) mõju mõõtmine.

Eelkõige soovitavad spetsialistid