Naha elastsuse uuring on meetod, mis hindab naha tõmbetugevust ja venivust. Seda kasutatakse nahahaiguste, vananemisprotsesside ning sidekoe muutuste tuvastamiseks ja jälgimiseks. See on kiire, mitteinvasiivne ning patsiendile valutu protseduur.

Funktsioon
  • Mõõdab naha mehaanilisi omadusi, peamiselt elastsust ja tõmbetugevust.
  • Võimaldab hinnata sidekoe struktuuri ja tervislikku seisundit.
Kasutusalad
  • Naha vananemisastme määramine.
  • Nahahaiguste (nt sklerodermia) diagnoosimine ja jälgimine.
  • Ravitulemuste (nt põletuste ravi, kosmeetilised protseduurid) hindamine.
Protseduur
  • Uuringut teeb tavaliselt meditsiinitöötaja (nahaarst, meditsiiniõde) ambulatoorselt.
  • Spetsiaalne sensor või seade asetatakse nahapinnale, tavaliselt näole, käsivartele või kerele.
  • Seade rakendab nahale mehaanilist survet või vaakumit ja mõõdab selle deformatsiooni (venivust) ning taastumise kiirust.
  • Mõõtmised korratakse mitu korda erinevates piirkondades. Kogu protseduur võtab aega 10–20 minutit.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleks vältida nahakuivendavaid protseduure (nt koorimisravi).
  • Mõõtmise piirkond peaks olema puhas, ilma kreemideta või kosmeetikata.
  • Erijuhtudel võib arst anda täpsemad juhendid.
Füsioloogilised põhjused
  • Noor ea (eriti lapsepõlv ja noorukiea).
  • Hea üldine tervis ja piisav hüdratatsioon.
  • Geneetilised tegurid.
Välised tegurid
  • Regulaarne ja õige nahahooldus.
  • Piisav C-vitamiini ja kollageeni tarbimine toiduga.
  • Kaitse UV-kiirguse eest.
Looduslikud protsessid
  • Vananemine (kollageeni ja elastiini lagunemine).
  • Hormonaalsed muutused (menopaus, teatud hormoonhaigused).
Keskkonna- ja elustiilitegurid
  • Pikaajaline päikese kiirguse (UV) mõju.
  • Suitsetamine.
  • Kehv toitumine ja dehidratatsioon.
  • Stress.
Meditsiinilised seisundid
  • Süsteemsed sidekoehaigused (nt sklerodermia, Ehlers-Danlosi sündroom).
  • Mõned nahahaigused.
  • Põletuskahjustused või muud nahatraumad.
  • Kroonilised haigused, mis mõjutavad sidekude (nt diabeet).
Kahtlus haiguslikust seisundist
  • Sklerodermia või teiste fibrotiliste nahamuutuste diagnoosimine.
  • Kahtlus geneetiliste sidekoehäirete (nt Ehlers-Danlosi sündroom) osas.
  • Krooniliste põletikuliste nahahaiguste (nt atoopiline dermatiit) mõju hindamine.
Ravi tulemuste hindamine
  • Põletuste, armide või kirurgiliste lõike taastumise jälgimine.
  • Kosmeetiliste protseduuride (nagu laserravi, implantid, noortavate injektsioonide) efektiivsuse hindamine.
  • Nahahooldus- või ravikuuride (nt retinooidid, peptiidid) mõju mõõtmine.
Eelkõige soovitavad spetsialistid
  • Dermatoloog (nahahaiguste arst).
  • Reumatoloog (sidekoe- ja autoimmuunhaiguste arst).
  • Plastikkirurg või kosmeetilise dermatoloogia spetsialist.
Üldine Terve täiskasvanu naha elastsus on tavaliselt teatud füsioloogilises vahemikus. Normväärtused sõltuvad oluliselt vanusest, soost, nahapiirkonnast ning kasutatavast mõõtetehnoloogiast. Konkreetsed arvulised normid määratakse iga seadme ja protokolli jaoks eraldi.
Meestele Meestel võib naha elastsus olla veidi kõrgem võrdsetes vanusegruppides naistega tänu paksemale nahale.
Naistele Naistel võib elastsus väheneda hormonaalsete muutuste (nt menopaus) ja nahapaksuse tõttu.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!