Nahk ladvendamine

Kirjeldus

Nahk ladvendamine ehk desquamatsioon on nahapinna kuivuse, ärritusest või haiguslikust protsessist tingitud ülemise surnud rakkude kihi lahkumine. See võib esineda väikestel aladel (nt sõrmedel) või laialdaselt kehal, olles vahel kaasnev sümptom mitmesugustele tervisehäiretele.

Nahk ladvendamine on looduslik nahk uuenemise protsess, mille käigus epidermise (naha pealmise kihi) surnud keratinotsüüdid lahti lüüakse. Tavaliselt toimub see pidevalt ja märkamatult. Kui aga rakkude tootmine või eraldumine häirub, muutub ladvendamine nähtavaks ja sageli ka ebamugavaks – nahk muutub kuivaks, koorub pisikestes soontes või suurtes kihtides. Füsioloogiliselt on see keha viis värskendada nahka ja kaitsta sisekudes. Intensiivne ladvendamine võib aga viidata naha enda probleemidele, süsteemsele haigusele või välisele ärritajale.

Levinud ja enamasti ohutud põhjused
  • Kuiv nahk – eriti talvisel ajal, kuivas õhus, liiga sagedase pesemise või kõrbe kliimaga.
  • Päikese kiirguse kahjustus (päikesepõletus) – nahk ladvendab paar päeva pärast liigset UV-kiirguse saamist.
  • Mehaaniline hõõrdumine – tihe riietuse või jalanõude kandmine, mis hõõrub nahka.
  • Vanus – vananedes nahk muutub loomulikult kuivemaks ja ladvendub kergemini.
  • Mittesobivad kosmeetika- või hooldusvahendid – näiteks liiga agressiivsed puhastusvahendid, alkohol sisaldavad tooted.
  • Dehidratatsioon – ebapiisav vedeliku tarbimine kuivatab nahka.
  • Stress ja väsimus – võivad põhjustada hormonaalseid muutusi, mis mõjutavad nahk seisundit.
Tõsisemad haigused või seisundid
  • Nahahaigused: psoriaas (hoobeline punased laigud hõbedase soomustega), atoopiline dermatiit, seborroiline ekseem, kontaktpõletik.
  • Seen- või bakteriaalsed infektsioonid – näiteks jalgade või küünte seen, keratolüütiline ekseem.
  • Autoimmuunhaigused – süsteemne erütematoosne luupus, sklerodermia, dermatoonüosiit.
  • Allergilised reaktsioonid – ravimite (nt antibiootikumid, antiepileptikumid), toidu või kemikaalide vastu.
  • Metaboolsed või endokriinsed häired – hüpotüreoos, diabeet, tsinki- või vitamiinipuudused (eriti A, B-vitamiinid).
  • Vähivormid või nende ravi – näiteks keemoterapia või kiiritusravi põhjustab tihti nahk ladvendumist.
  • Geneetilised seisundid – näiteks ihtüoos (kalansoomuse sarnane nahk).

Enamikul juhtudel saab nahk ladvendumist leevendada lihtsate meetoditega: 1. Niisutage regulaarselt – kasutage pärast pesemist niisutavaid kreeme või õlisid, mis sisaldavad uret, glütseriini, hüaluroonhappe või tefuroaat. 2. Pesege hellalt – vältige kuuma vett ja agressiivseid seebid, valige pH-neutraalsed või niisutavad puhastusvahendid. 3. Kasutage õhuniisutit – eriti kütteperioodil, et hoida õhuniiskust. 4. Joo piisavalt vett – vähemalt 1,5–2 liitrit päevas, et toetada nahk hüdratatsiooni. 5. Kaitsege nahka päikese eest – kasutage laiaspektrisi päikesekaitsekreemi vähemalt SPF 30. 6. Vältige ärritajaid – kasutage puuvillast lõdva riietuse, hoiduge kangastest, mis kratsivad. 7. Külm- või jahe kompress – võib leevendada põletikku ja sügelust. 8. Toitlik toitumine – sööge omega-3 rasvhapete (kala, pähklid), tsingi (seened, läätsed) ja vitamiinide (A, E, C) rikkaid toite. Kui sügelus on tugev, võib lühiajaliselt kasutada vabalt müüdavaid antihistamiinikreeme või 1% hüdrokortisooni kreemi, kuid konsulteerige enne apteekriga. Kui sümptomid ei leevene 10–14 päeva jooksul, pöörduge arsti poole.

Kiireloomulised hädased sümptomid
  • Ladvendumisega kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C), külmavärinad või üldine halb enesetunne.
  • Nahk punetab, turseb, valutab tugevalt või tekivad mädased muhud (võib olla bakteriaalne infektsioon).
  • Tekib äge lööve või ladvendumine pärast uue ravimi alustamist – võib olla tõsine allergiline reaktsioon (nt Stevens-Johnsoni sündroom).
  • Ladvendumisele lisanduvad hingamisraskused, suu- või keele turse, uimastus – anafülaktilise reaktsiooni märgid.
  • Nahk ladvendab pärast põletust (soojus-, kemikaal-) laialdaselt.
Püsivad või progresseeruvad märgid
  • Ladvendumine levib kiiresti, hõivates üle 10% kehapinnast, või on kaasas veritsemine.
  • Isehooldus meetodid ei anna leevendust 2 nädala jooksul või seisund halveneb.
  • Ladvendumist saadavad püsiv sügelus, valu või naha paksenemine ja pragunemine.
  • Tekivad lisasümptomid nagu äkiline kaalulangus, äärmine väsimus, liigesevalu või lümfisõlmede suurenemine.
  • Ladvenduvad alad on kaetud kollaka või rohekatega soomustega (võib olla seeninfektsioon).
  • Teil on eelnevalt diagnoositud autoimmuun- või vähihaigus ja nahk ladvendab uut viisi.