Puusa valu
Kirjeldus
Puusa valu on tundmus, mis võib esineda ühel või mõlemal puusal, puusaliigese ümbruses või vaagna piirkonnas. See võib olla terav, nõtke või pulsseeriv ning seostuda liigutuse, püsiva istumise või tegevusega.
Puusa valu on keha signaal, mis näitab mingit probleemi puusaliigese, selle ümbruse lihaste, kõõlustega või naaberaladel. Valu võib tekkida liigese enda, kõõluste, lihaste või närvide kahjustuse tõttu. Mõnikord võib valu kiirduda seljast või kõhust, tekitades tunnet, nagu see oleks puusas. Valu võib olla põhjustatud liigkasutamisest, trauma tagajärjel või põletikulistest või degeneratiivsetest muutustest liigese struktuurides. Kuna puusaliiges on üks suuremaid ja koormatavamaid liigeseid, on selle valud levinud.
- Liigkasutamine või väikevigastused (nt trennijäikus, pingestus)
- Lihaste pingetus või krambid puusaümbruse lihastes
- Istumine või seismine ebamugaval asendil pika aja jooksul
- Mõõdukas artroos (liigesekulumine) vanuses või ülekaalulisustel
- Rasedus – hormonaalsed muutused ja kaalu suurenemine
- Labapõletik (buršiit) – vedelikukoti põletik puusaliigese ümbruses
- Puusaliigese artriit (nt reumaatiline artriit)
- Puusaliigese labapõletik
- Kokkupõrgepuus (femoroasetabulaarne konflikt) – luu-anomaaliad liiguses
- Avaskulaarne nekroos (luu suremine) puusapeas verevarustuse häire tõttu
- Luumurd või pragunemine (eriti vanematel inimestel osteoporoosiga)
- Neuroloogilised probleemid (nt istmikunärvi ärritus, selja kitsendus)
- Infektsioonid (nt puusaliigese põletik) – haruldane, kuid tõsine
- Vähk või teised kasvajad luus või pehmetes kudedes
Kui valu on kerge või mõõdukas ning ei kaasne hoiatusmärke, võid proovida järgmist:
1. Puhka – välti tegevusi, mis valutunnet esile kutsuvad või süvendavad.
2. Jäätumine – rakenda jääpakk 15-20 minutit mitu korda päevas, eriti pärast aktiivsust, et vähendada põletikku ja paistetust.
3. Mõõdukas venitamine – õrned venitusharjutused puusaümbruse lihastele võivad aidata.
4. Valuvaigistid – vabalt müüdavad valuvaigistid nagu ibuprofeen või paratsetamool võivad ajutiselt leevendada valu ja põletikku (järgi annustamise juhendeid).
5. Mugav jalatsid – kandke tugivet ja amortiseerivaid jalanõusid.
6. Kaalu kontroll – ülekaal suurendab puusaliigese koormust.
7. Pehmed istmepinnad – kui istumine põhjustab valu, kasutage rõngas- või pehmeid istmeid.
- Valu on äkiline ja väga tugev, eriti pärast langemist või trauma.
- Puu on deformeerunud, võimetu toetuda jalal või liigutada puusa.
- Kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C), külmavärinad või puusaümbruse punetus ja tundlikkus (võib viidata infektsioonile).
- Tekib jäseme halvatus, tunnetuse kaotus või kontrollimatu uriinieritus/soolestuse pidamatus.
- Valu püsib või halveneb mitu päeva, hoolimata koju ravi rakendamisest.
- Kaasneb pidev või öise valu, mis ärgitab une pealt.
- Märgite puusa või reie ulatuslikku turse või verevalumeid.
- Teil on teadaolev osteoporoos või pikaajaline kortisooni kasutamine ja tekib uus valu.
- Valu levib jalga alla, põhjustades kangestust, nõrkust või tuimust – võib olla märk närvivalust.
- Puusa piirkonnas on tunnetav mass või kasvaja.