Kuiv sügelev nahk

Kirjeldus

Kuiv sügelev nahk on tundmus, kus nahk on kuiv, kare ja põhjustab sügelust. See võib esineda keha erinevates piirkondades ning on sageli seotud keskkonnatingimuste, elustiili või nahahooldusega.

Kuiv sügelev nahk on seisund, kus nahast puudub piisav niiskus. See võib olla põhjustatud keskkonnateguritest (nt. kuiv õhk), liigsest pesemisest, vanusest või teatud tervisehäiretest. Nahk muutub õhukeseks, karedaks ja tundlikuks, mis kutsub esile sügelust ja soovi kratsida. Sügelus võib oluliselt mõjutada igapäevaelu ja une kvaliteeti.

Levinud ja ohutud põhjused
  • Kuiv õhk (eriti kütteperioodil või kliimaseadmete kasutamisel)
  • Liiga sage või kuum veega pesemine või duššimine
  • Kemikaaliderohked või kuivatavad pesusegud või geelid
  • Vanus (eakate nahk muutub loomupäraselt kuivemaks)
  • Päikese kiirguse või tuule käes viibimine ilma kaitsevahenditeta
  • Ebapiisav vedeliku tarbimine
  • Stress või väsimus, mis võivad nahka mõjutada
Tõsisemad haigused või signaalid
  • Atopiline dermatiit (ekseem)
  • Psoriaas
  • Nahahügieeni või allergilised reaktsioonid (nt. toidu, ravimite, kangaste võrra)
  • Kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos)
  • Maksahaigused või neeruprobleemid, mis võivad põhjustada sügelust
  • Autoimmuunhaigused (nt. süsteemne erütematoosne lupus)
  • Mõned vähivormid või nende ravi (nt. kiiritusravi)

Kuiva ja sügeleva nahaga toimetulekuks võid proovida järgmisi meetmeid:

  • Kasuta õrnu niisutavaid pesusid: välti seepi või geele, mis sisaldavad sulfaate või alkoholi.
  • Niisuta nahka korrapäraselt: peale pesu kandke kiiresti (5-10 minuti jooksul) niisutavat kreemi või õli. Vali tooteid, mis sisaldavad näiteks ureaati, glütserriini, hapnikuhappeid või teooriõli.
  • Pesemise korraldus: kasuta luidet vett, välti pikki kuuma vanni või dušši. Pese kiiresti ja õrnalt.
  • Joo piisavalt vett: hüdratatsioon aitab säilitada nahaniiskust.
  • Kasuta õhuniisutit: eriti kuivas sisekeskkonnas (nt. talvel).
  • Kaitse nahka: kandke looduslikust kangast riideid (nt. puuvill), vältige kareid materjale. Päikese käes kasuta kaitsekreemi.
  • Välti kratsimist: lõika lühikseks küüned ja proovi nahka pigem hõõruda või jahtuda. Sügeluse leevendamiseks võivad aidata jahedad kompressid või oadimeelne vann.
  • Kaaluge ilma retseptita vahendeid: antihistamiinid (suukaudsed) võivad leevendada allergilist sügelust, 1% hüdrokortisooni kreem võib aidada lühiajaliselt põletikul, kuid enne pikaajalist kasutamist konsulteeri arstiga.
Kiire meditsiiniline abi on vajalik, kui:
  • Sügelusega kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C) või külmavärinad
  • Nahale ilmuvad punased triibud, paistetus, mädanejate haavandid või eritus, mis võivad viidata bakteriaalsele infektsioonile (nt. tselluliit)
  • Sügelus on äge ja levib kiiresti kehal
  • Nahk on tugevalt punane, valutav, soojenenu või seal on moodustunud muhud või põiekessed
  • Ilmneb hingamisraskused, huulte või keele turse või teised allergia märgid (anafülaksia oht)
  • Sügelus on nii tugev, et segab magada või normaalset igapäevategevust ning ei allu kodusele ravi mitme päeva jooksul
  • Kaasneb üldine halb enesetunne, nõrkus või kaalulangus
  • Sügelus tekib pärast uue ravimi võtmist
Planeeritud arstikülastus on soovitatav, kui:
  • Sügelus püsib kauem kui kaks nädalat, hoolimata korralikust nahahooldusest
  • Nahal on kuivad, paksenedud, soomustuvad alad (võib viidata kroonilisele seisundile nagu ekseem või psoriaas)
  • Kahtlustad, et sügelus on seotud allergiaga või toiduga
  • Kuivus ja sügelus on laialt levinud ja mõjutavad elukvaliteeti