Naha kuivendamine (Xerosis cutis)

Kirjeldus

Naha kuivendamine on tunne, kus nahk muutub kuivaks, pinguliseks, krobeliseks ja hakkab sageli hilpuma või lõhenema.

Mida tähendab naha kuivendamine?

Naha kuivendamine (meditsiinilises terminoloogias xerosis cutis) on nahaseisund, mida iseloomustab loodusliku nahasebumise puudumine või vähenemine. Nahk koosneb mitmest kihist, millest välimine kiht (epidermis) ja eriti selle pealmine koorikkiht (stratum corneum) on vastutavad niiskuse säilitamise eest. Kui nahk kaotab oma võime hoida niiskust, muutub see kuivaks, kaotab elastsuse ning hakkab hilpuma, sügelda või lõhenema. See on keha signaal, et nahkavari on kahjustatud ja vajab taastamist.

Levinumad põhjused

Levinud ja enamasti ohutud põhjused

Keskkonnategurid: Kuiv õhk (nt kütteperioodil siseruumides, kliimaseadmed), külm ja tuuline ilm, liigne päikesevalgus (UV-kiirgus) ja vähene õhuniiskus.
Välised ärritajad: Sage ja kuuma veega pesemine, agressiivsed nõudepesu- või dušiseebid, kloriga basseinivesi, alkoholisisaldusega nahahooldustooted või sagedas käte desinfitseerimine.
Vanus: Eakate inimeste naha loomulik sebuduse vähenemine.
Elustiil: Ebapiisav vedeliku tarbimine, toitumine, millest puuduvad tervislikud rasvad ja vitamiinid (nt vitamiinid A, D, E).
Ajutised hormonaalsed muutused: Näiteks raseduse või menopausi ajal.

Haigustest või terviseprobleemidest tingitud põhjused

Atopiline põder (atopiline dermatiit): Krooniline põletikuline nahahaigus, mis põhjustab kuiva, sügeleva nahka.
Psoriaas: Isikupärane haigus, mis põhjustab kiiresti rakku uuenemist, mille tulemusel tekivad kuivad, paksud ja hilbuvad laigud.
Kontaktdermatiit: Nahapõletik, mis tekib kokkupuutel allergilise või ärritava ainaga.
Mõned süsteemsed haigused: Näiteks kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos) või diabeet.
Kõrvaltoimed mõnedest ravimitest (nt diureetikumid, retinoidid või mõned vere survet alandavad ravimid).
Mõned nahahaigused: Näiteks ihtüoos, kus nahk muutub väga kuivaks ja soomusekujuliseks.

Abistamine kodus

Kui kuiv nahk ei kaasne hirmutavate lisasümptomitena (vt jaotis 'Millal kiiresti arsti poole pöörduda?'), võid proovida järgmisi meetodeid:

Nahkapesemine: Kasuta lühikesi (5-10 min) dušše või vanni kuuma vee asemel sooja veega. Välti puhastavaid vahu- või gelidušiseebisid. Vali õrnalt puhastavad, hapesusega (pH 5,5) ja ilma lõhnaineteta duššigelid või kreemised puhastusvahendid.
Niisutamine: Pärast pesemist kuivata nahk õrnalt lina või ratikuga ja kandke kohe (3-5 minuti jooksul) peale tugevalt niisutavat kehakreemi või salv. Sobivad on tooted, mis sisaldavad näiteks uurea, glütseriini, hüaluroonhapet, laktahapet või tseramiide.
Õlisvannid või dušiõlid: Saab lisada niisutavaid õlisid otse vanni vee sisse.
Õhu niisutamine: Kasuta siseruumides õhuniisutit, eriti kütteperioodil.
Riietus: Vali õhuläbilaskev, looduslikest kiududest (nt puuvill) riie. Välti riideid, mis sügelda võivad põhjustada (nt vill).
Päikese ja külma kaitse: Kaitse nahka päikese eest UV-filtrit sisaldavate kreemidega ning talvisel ajal kandke kaitsevad kindad.
Toitumine: Joo piisavalt vett ning söö toite, mis sisaldavad tervislikke rasvu (nt pähklid, seemned, avokaado, rasvane kala).

Millal kiiresti arsti poole pöörduda?

Kiire arstlik konsultatsioon on vajalik, kui kuiva nahaga kaasnevad järgmised sümptomid:

Tugev ja pidev sügelus, mis segab magamist või igapäevast tegevust.
Naha tugev punetus, paisumine, soojustunne või valu, mis viitab põletikule.
Avatud haavandid, märgnevad lõhed või nahast vedeliku või vere eritumine.
Laialdane ja kiiresti leviv nahakahjustus, mis ei paraneda isepärastel abinõudel 1-2 nädala jooksul.
Nahaliste moodustuste või laikude teke, mille välimus muutub.
Kuiv nahk kaasneb üldiste sümptomitena nagu kõrge palavik, väsimus või kaalulangus.