Maksapuudulikkus

Maks on keha peamine keemilise tootmise ja puhastamise tehas. Maksapuudulikkus tekib siis, kui suur osa maksarakudest on kahjustunud või hävinud, mistõttu elund ei suuda enam toota olulisi valke (nagu albumiin ja hüübimisfaktorid), talletada energiavarusid või eraldada mürgiseid aineid. Eristatakse kahte peamist vormi: ägedat maksapuudulikkust (areneb päevade või nädalate jooksul tervete maksade taustal) ja kroonilist maksapuudulikkust (areneb aastate jooksul maksakahjustuse, näiteks tsirroosi, taustal). Lõppstaadiumis võib tekkida maksadekompensatsioon – olukord, kus maks ei suuda enam hoida tasakaalu organismi elutähtsate protsesside vahel.

Maksapuudulikkust põhjustavad pikemaajalised või äkilised kahjustused, mis hävitavad maksarakke. Peamised põhjused:

• Kroonilised maksahaigused: Tsirroos (tihti alkoholi- või viirushepatiidi tagajärg), rasvamaks.
• Viirusnakkused: Hepatiti B, C ja E viirused.
• Toksiinid: Alkoholi liigtarvitamine on üks levinumaid põhjusi Lääne maailmas. Samuti võivad põhjustada mõned ravimid, seenemürgid või keemilised ained.
• Autoimmuunhaigused: Autoimmuunne hepatiit või primaarne püsiigiholestaatiline hepatiit.
• Metaboolsed ja geneetilised häired: Hemokromatoos (raua liigkogunemine), Wilsoni tõbi (vaskuuli liigkogunemine).
• Muud põhjused: Vähi levimine maksa (metastaasid), äkine verevarustuse häire maksas.

Peamised riskitegurid hõlmavad alkoholi liialdamist, ülekaalulisust (mis viib rasvamaksani), kontrollimata hepatiidi nakatumist ja perekondlikku maksahaiguste ajalugu.

Maksapuudulikkuse tuvastamiseks kasutab arst mitmeid meetodeid, et hinnata maksa struktuuri ja funktsiooni:

1. Vereanalüüsid: Maksafunktsiooni testid (ALT, AST, ALP, GGT), bilirubiini tase, albumiini tase, vere hüübimise aeg (INR). Need näitavad maksarakude kahjustust ja sünteesivõimet.

2. Kuvamis-uuringud: Ultraheli (hindab maksa suurust ja struktuuri, vedelikukogunemist), arvutomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRI).

3. Eri-uuringud: Elastograafia (maksakõvaduse mõõtmine fibroosi hindamiseks).

4. Maksabiopsia: Väikese maksakoe proovi võtmine mikroskoopiliseks analüüsiks on kuldstandard maksakahjustuse ulatuse ja põhjuse kindlakstegemisel.

5. Kliiniline uuring: Arst hindab patsiendi sümptomeid, kõhu seisundit (atsiidi, maksa suuremuse) ja vaimse seisundi muutusi.

Ravi sõltub täielikult puudulikkuse tüübist (äge või krooniline), põhjusest ja raskusastmest. Eesmärk on peatada edasine kahjustus, hallata sümptomeid ja võimaluse korral taastada funktsioon.

• Põhjuste kõrvaldamine: Alkoholi täielik keeld, hepatiitviiruse vastane ravi, toksiliste ravimite asendamine.
• Toetusravi ja sümptomite leevendamine: Diureetikud (vee kogunemise vähendamiseks kõhus), laksatiivid (kehast ammooniumi eemaldamiseks), antibiootikud (võimalike infektsioonide ennetamiseks).
• Dieet: Vähendatud soola tarbimine (atsiidi kontrollimiseks), piiratud valgukogus (maksaentsüfalopaatia korral), korralik toitumine kaalukaotuse vältimiseks.
• Maksasise ravi (TIPS): Väike toruke, mis paigaldatakse maksa veresoonte vahele, et leevendada verepinget ja atsiiti.
• Maksasiirdamine: Kroonilise maksapuudulikkuse lõppstaadiumis võib olla ainus elupäästev võimalus. See hõlmab kahjustatud maksa asendamist doonori tervete kudedeega.

Kui teil on mõni riskitegur või te märkate järgmisi märke, on oluline kohe konsulteerida arstiga:

• Ägedad sümptomid, mis vajavad erakorralist meditsiinilist sekkumist: järsk, tugev kõhuvalu; segadus või äkiline unisus; oksendamine verd; väga tumedad väljaheited või uriin; hingamisraskused.
• Krooniliste sümptomite ilmnemine: kollane värvumine nahal või silmades; pidev kõhupuhitus; isu kaotus ja pidev väsimus; lihtsate sinikaeluste teke.

Ärge oodake. Maksapuudulikkus võib kiiresti halveneda. Ýigeaegne diagnoos ja raviplaneerimine võivad muuta oluliselt haiguse kulgu ja patsiendi prognoosi.