Kollased silmad
Kirjeldus
Kollased silmad on seisund, kus silmamunad (skleera) ja tihti ka naha ning limaskestad omandavad kollaka värvi. See on tavaliselt märk veres bilirubiini taseme tõusust, mis võib viidata aluseks olevale terviseprobleemile, eriti maksa, sapiteede või vereringega seotud haigustele. Tähelepanu on oluline, kuna see sümptom võib olla nii kahjutu kui ka tõsise haiguse varajane märk.
Kollased silmad, meditsiiniliselt tuntud kui ikterus, tekivad siis, kui veres koguneb liiga palju kollast pigmenti bilirubiini. Bilirubiin tekib punaste vereliblede loomuliku lagunemisel. Terve maks töötleb bilirubiini, seob selle ja eritab sapiga soolde, kust see organismist väljutakse. Kui maks ei töötle bilirubiini korralikult või kui sapi eritumine on takistatud, siis bilirubiin hakkab kogunema verre ja ladestub kudedesse, sealhulgas silmamunade valgenditesse, naha ja limaskestadesse, põhjustades nende kollastumist. See on sümptom, mitte haigus ise, ja see näitab, et organismis on häire.
- Hepatiit (viirushepatiit A, B, C; alkoholi- või ravimipõhjustatud hepatiit)
- Maksatsirroos (maksaarmistumine)
- Rasvamaks
- Maksa põletikulised haigused (nt autoimmuunne hepatiit)
- Maksakasvaja või metastasid
- Mõned pärilikud maksahaigused (nt Wilsoni tõbi)
- Sapikivid, mis blokeerivad sapijuhiseid
- Sapi- või kõhunäärme põletik (pankreatiit)
- Sapipõie või sapijuhade põletik (koliitsitiit, kolangiit)
- Kõhunäärme, sapipõie või sapijuhade kasvajad
- Hemolüütiline aneemia (punaste vereliblede liiga kiire hävimine)
- Sickle cell aneemia
- Talassemia
- Uudisveresus (RH-vererühmade ühildamatus vastsündinutel)
- Gilberti sündroom (kahjutu pärilik seisund, mis põhjustab bilirubiini kerget kõikumist)
- Ravimite kõrvaltoimed (nt mõned valuvaigistid, antibiotikumid, malariaravimid)
- Toite- või toidulisandite üledoos (nt karotenooidid - "kaarotiinikollasus", mis mõjutab peamiselt nahka, mitte silmi)
- Vastsündinute füsiologiline ikterus (esimestel elupäevadel tavaline ja enamasti kahjutu)
Kuna kollased silmad on sümptom, siis põhiline ravi on suunatud aluseks oleva põhjuse kõrvaldamisele, mis nõuab arsti diagnoosi. Siiski saate toetada oma tervist ja leevendada mõningaid sümptomeid. Puhake piisavalt, et aidata maksal taastuda. Joo rohkem vett, et toetada ainevahetust ja toxinide väljutamist. Järgige tasakaalustatud, kerge toitumist, vähendades rasvas, rasket ja töödeldud toitu. Rangelt vältige alkoholi ja mõjuaineid, mis võivad maksale kahju teha. Võtke ravimeid ainult arsti määratusel ja teavitage arsti kõigist teistest ravimitest/vitamiinidest. Kui teil on Gilberti sündroom, võib stress, nälgimine või haigus sümptomeid esile kutsuda, seega püüdke säilitada regulaarne söögikord ja vähendada stressi.
- Kõrge palavik (üle 38,5°C)
- Tugev, järsk või pidev kõhuvalu, eriti paremas ülanurgas või kõhus
- Pidev iiveldus ja oksendamine, mis takistab vedelike tarbimist
- Äkiline väsimus, nõrkus või uimasus
- Väga tume, teekarva uriin
- Vahalised, heledad või savikarva väljaheited
- Naha intensiivne sügelus ilma nähtava lööbeta
- Segasus, raskused keskendumisel või orienteerumisega
- Kõne hälbed
- Krambid
- Teadvuse muutused või teadvusekaotus
- Õhupuudus või raskused hingamisel
- Kiire südame löögisagedus
- Vereoksed või verejooks
- Kollase värvuse kiire levimine või süvenemine