Bilirubiin kuses
Bilirubiin kuse test on laboratoortest, millega tuvastatakse bilirubini olemasolu või puudumist kuses. Bilirubiin on kollane pigment, mis tekib punaste vereliblede lagunemisel. Terve inimene ei tohiks kuses tuvastatavat bilirubini hulka omada; selle ilmumine võib viidata maksa- või sapiteede talitlushäiretele.
- Bilirubiin on hemoglobiini lagunemisel tekkinud toode, mis liigub verre.
- Tervetes maksarakus seostatakse bilirubiin ja eritatakse seejärel sapiga soolteni.
- Seotud (konjugeeritud) bilirubiin on vees lahustuv ning just seda tüüpi bilirubini saab tuvastada kuses.
- Normaalsetes tingimustes on bilirubiin kuses puudulik või väga madalal tasemel.
- Kuse bilirubini tuvastamine on oluline varajane marker maksakahjustuse või sapiteede ummistuse korral.
- Test on kiire ja lihtne, sageli osa tavalistest kuse test-ribadest.
- Kogutakse värske kuse proov, eelistatavalt hommikuse esimese kuse keskmine voog.
- Kasutatakse keemilisi test-ribasid (dipstick test), mis reageerivad bilirubini olemasolul värvuse muutusega.
- Vajadusel tehakse täpsem kvantitatiivne analüüs spetsiaalsetes laborites.
- Erilist ettevalmistust ei ole vaja, kuid on oluline rääkida arstile kõikidest tarvitatavatest ravimitest.
- Proovi anum peaks olema sterilne, et vältida proovi reostumist.
- Proov tuleks laborisse toimetada võimalikult kiiresti, eriti soojemas ilmas.
- Maksa rakukahjustus (nt hepatiit, alkoholi- või ravimipõhne maksakahjustus, maksatsirroos).
- Sapiteede obstruktsioon (sapikivid, põletikud, põiekasvajad või käsnava-sõrkjuhu kasvaja).
- Maksa talitlushäired, mis pärsivad bilirubini konjugeerimist või eritamist.
- Mõned kaasasündinud haigused (nt Gilberti sündroom või Dubin-Johnsoni sündroom).
- Positiivne tulemus viitab sellele, et seotud bilirubiin on leidnud tee kusesse, mis on normist kõrvalekaldumine.
- See ei ole iseseisev diagnoos, vaid oluline sümptom, mis nõuab edasisi uuringuid (nt verebilirubiin, maksafunktsiooni testid, ultraheli).
- Tulemus tuleb hinnata koos patsiendi sümptomite ja teiste testide tulemustega.
- Nahakollasus (kollatõbi) või silmavalgede kollakas värvus.
- Väga tumedana, teekarva värvi kuse ilmumine.
- Parempoolne kõhuvalu, sagedased iiveldus ja väsimus.
- Kahtlus maksakahjustuse või sapiteede haiguse korral.
- Testi võib tellida sisemiste haiguste arst (sisemedik), gastroenteroloog või perearst.
- Sageli tehakse osana rutiinsest kontrollist või haiglaravi käigus.
- See on oluline sõeluuring maksaprobleemide korral ning ka patsientidel, kellel on teadaolev maksahaigus.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
8Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!