Atsiidipunktsioon

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Atsiidipunktsioon on diagnostiline ja/või raviprotseduur, mille käigus eemaldatakse kõhuõõnest (atsiidist) vedelikku süstlaga. Seda tehakse sümptomite leevendamiseks, diagnoosi kinnitamiseks või vedeliku analüüsimiseks põhjaliku hindamise saamiseks. Protseduuri teeb tavaliselt gastroenteroloog või interventsiooniravi spetsialist.

Mis on atsiidipunktsioon?

Funktsioon

Diagnostiline eesmärk: vedeliku proovi saamine analüüsimiseks (nt rakuanalüüs, keemiline analüüs, mikroobide kasvatamine).
Ravi eesmärk: suure kõhuümbluse leevendamine, mis põhjustab hingamistõrget või valu.

Protseduuri olemus

Invasiivne, kuid tavaliselt kiire protseduur, mida tehakse sageli kohaliku tuimestusega.
Vedelik eemaldatakse kõhuõõnest läbi seina, kasutades õhukest nõela (kantüüli).

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne protseduuri võidakse teha ultraheli, et kinnitada vedeliku olemasolu ja määrata parim punktsioonikoht.
Patsient peab tavaliselt olema tühi kõht (älä söö ega joo mõni tund enne protseduuri).
Arst selgitab protseduuri ja saab patsiendi nõusoleku.

Protseduur

Patsient asetatakse selili või külili.
Valitakse ja desinfitseeritakse punktsioonikoht (tavaliselt kõhu alumine osa).
Tehakse kohalik tuimestus.
Arst sisestab sterilse nõela läbi nahakihi ja lihaskihi kõhuõõnde.
Vedelik kogutakse süstalasse või torusse.
Pärast vedeliku eemaldamist eemaldatakse nõel ja punktsioonikohta surutakse ning seotakse sidemega.
Protseduur kestab tavaliselt 15-30 minutit.

Pärast protseduuri

Vedeliku proov saadetakse kohe laborisse analüüsi.
Patsient jälgitakse lühikest aega, et kontrollida võimalikke tüsistusi (nt pearinglus, valu).
Võib soovitada puhkust ülejäänud päevaks.

Mida atsiidipunktsioon võib avastada?

Vedeliku analüüsi tulemused ja nende tõlgendamine

Transudaat (tavaliselt madala valgusisaldusega): Viitab maksatsirroosile, südamepuudulikkusele või nefrootilisele sündroomile.
Eksudaat (tavaliselt kõrge valgusisaldusega): Viitab põletikule või vähile, nagu peritoneumi põletik (peritoniit) või kõhunäärme-, mao- või rinnavähk.
Vere sisaldus: Võib viidata vigastusele, kasvajale või maksatsirroosi tüsistusele.
Mikroobide olemasolu (bakterid, seened): Kinnitab infektsiooni (nt spontaanne bakteriaalne peritoniit).
Vähirakud (tsütoloogiline uuring): Kinnitab vähilevi (metastaase) kõhuõõnde.

Indikatsioonid: millal tehakse atsiidipunktsiooni?

Kliinilised olukorrad

Uue või halveneva atsiidi põhjuse määramiseks.
Kahtlus infektsiooni (nt peritoniidi) olemasolu kohta kõhuõõnes.
Suure kõhuümbluse leevendamine, mis põhjustab hingamis- või seedehäireid.
Kahtlus vähilevi kohta kõhuõõnde (metastaaside) korral.
Maksatsirroosi või teiste krooniliste maksahaiguste käigus seisundi hindamiseks.

Eriarstid, kes seda tavaliselt tellivad/väljaviivad