Alumiinium vereseseerumis
Alumiiniumi sisalduse mõõtmine vereseseerumis on oluline test alumiiniumi kogunemise ja võimaliku toksilisuse hindamiseks organismis. Alumiinium võib pärineda keskkonnast, toidust, veest või meditsiinilistest protseduuridest ning selle kontsentratsiooni seire on eriti oluline patsientidel, kellel on neerupuudulikkus või kes on dialüüsiravil.
Kus seda uuringut tehakse?
- Alumiinium on levinud metall, mida kasutatakse laialdaselt tööstuses ja igapäevaelus.
- Organismis ei ole alumiiniumil teadaolevat füsioloogilist funktsiooni ja selle kogunemine võib põhjustada terviseriske.
- Kõrged alumiiniumi tasemed seostuvad luukahjustuse, aneemiaga ja neuroloogiliste häiretega, eriti dialüüsipatsientidel.
- Looduslikult esineb alumiiniumi muldes ja vees.
- Inimesele võib alumiinium organismi sattuda toidu, vee, õhu kaudu ning mõnede meditsiiniliste preparaatide või seadmete kaudu (nt dialüüsilahendid).
- Suurenenud riskirühmaks on patsiendid kroonilise neerupuudulikkusega, kes saavad dialüüsi või kasutavad alumiiniumi sisaldavaid maokaitsevahendeid.
- Analüüsiks võetakse vereproov veenist tavapärasel viisil.
- Veri kogutakse tavaliselt spetsiaalsesse toruku, mis võib olla valmistatud alumiiniumivabast materjalist, et vältida proovi saastamist.
- Verest eraldatakse seerum, milles määratakse alumiiniumi kontsentratsioon, kasutades tavaliselt kõrge täpsusega meetodeid nagu aatomabsorptsioonispektromeetria (AAS) või induktiivselt seotud plasmaga massispektromeetria (ICP-MS).
- Ei ole vaja erilist ettevalmistust nagu paastumine.
- Oluline on teavitada arsti kõigist sissetarvitatavatest ravimitest, sealhulgas vitamiinidest ja toidulisanditest, kuna mõned neist võivad sisaldada alumiiniumi.
- Proovi võtmiseks on soovitatav vältida alumiiniumi sisaldavate deodorantide või kreemide kasutamist enne proovivõttu.
- Krooniline neerupuudulikkus ja dialüüs (eriti kui dialüüsilahend sisaldab alumiiniumi).
- Pikaajaline kasutamine alumiiniumi sisaldavaid maokaitsevahendeid (antatsiide).
- Metabolismi häired, mis pärsivad alumiiniumi eritumist.
- Pikaajaline kokkupuude alumiiniumi toodetega tööstuses (professionaalne risk).
- Suurenenud alumiiniumisisaldusega joogivee või toidu tarbimine.
- Mõned vaktsiinid või ravimid, mis võivad sisaldada alumiiniumi adjuvantena.
- Proovi saastumine alumiiniumi sisaldavate anumate või instrumentidega laboris.
- Alumiiniumi sisaldavate implantaatide olemasolu kehas.
- Madal alumiiniumi tase veres on tavaline ja soovitav tervetel inimestel, seda peetakse normiks.
- See näitab, et puudub oluline kokkupuude või kogunemine.
- Väga puhtast allikast pärit toidu ja vee tarbimine.
- Teatud ravimid või protseduurid, mis suurendavad alumiiniumi eritumist, kuid see on haruldane.
- Neuroloogilised sümptomid (näiteks mäluprobleemid, kõnehäired, krambid) dialüüsipatsientidel või neerupuudulikkusega patsientidel.
- Luuvalu või luumurdude esinemine, mis võib viidata dialüüsiga seotud osteodüstroofiale.
- Anemia, mis ei reageeri raviraudpreparaatidele.
- Kroonilise neerupuudulikkusega patsiendid, eriti need, kes on dialüüsiravil.
- Patsiendid, kes on pikaajaliselt tarbinud alumiiniumi sisaldavaid maokaitsevahendeid.
- Inimesed, kellel on teadaolev kokkupuude kõrge alumiiniumisisaldusega keskkonnaga.
- Nefroloog (neeruspesialist) – dialüüsipatsientide seireks.
- Toksikoloog või sisehaiguste arst – mürgistuskahtluse korral.
- Neuroloog – neuroloogiliste sümptomite hindamisel.
| Üldine | < 10 µg/L (mikrogrammi liitri kohta) |
|---|---|
| Meestele | < 10 µg/L |
| Naistele | < 10 µg/L |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Alumiinium vereseseerumis tõuseb
1Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!