Žundus
Kirjeldus
Žundus on nahavärvuse kollakas või oranžikas muutus, mis on seotud bilirubiini kogunemisega vereringesse ja kudetesse.
Žundus ei ole haigus ise, vaid sümptom, mis näitab, et organismis on tekkinud mõni probleem. Bilirubiin on kollane pigment, mis tekneb punaste vereliblede lagunemisel. Tavaliselt töötleb seda maks, seejärel eritub see sapiga soolikusse ja eemaldub kehast väljaheidetega. Kui see protsess on häiritud – näiteks maks ei töötle bilirubiini piisavalt, sapijuhad on ummistunud või punased verelibled lagunevad liiga kiiresti – koguneb bilirubiin verre ja ladestub nahka ning silmakõvakestesse, põhjustades iseloomuliku kollase värvuse.
- Uuslastel esinev füsioloogiline žundus, mis tekib sagedasti elu esimestel päevadel ja läheb tavaliselt iseenesest mööda.
- Gilberti sündroom – päritud, kahjutu seisund, mis põhjustab bilirubiini taseme kerget kõikumist, eriti stressi, näljapuhul või haiguse korral.
- Mõned ravimid (nt mõned valuvaigistid, antibiootikumid) võivad mõjutada maksa funktsiooni.
- Maksapõletik (hepatiit) viiruse (nt hepatiit A, B, C), alkoholi või mürgiste ainete tõttu.
- Maksatsirroos – maksarakkude kahjustumine ja arministumine.
- Sapijuhate ummistus (nt kivid, põiekasvaja, pankrease kasvaja), mis takistab sapi voolu.
- Maksa rasvumine (alkoholita seotud rasvmaks).
- Autoimmunnsed haigused, nagu autoimmunne hepatiit või primaarne biliaarne tsirroos.
- Ebatavalised, kuid tõsised seisundid, nagu maksa vähi levik (metastaasid) või hemolüütiline aneemia (punaste vereliblede liigne lagunemine).
Žundus ise on sümptom, mis nõuab arsti selgitust. Kodune hoolitsus on suunatud üldise seisundi parandamisele ja põhiprobleemi ravi toetamisele, kuid mitte asendama arstlikku konsultatsiooni.
1. Puhka. Välti füüsilist väsimust, et mitte koormata maksa.
2. Joo piisavalt vedelikku. Vee joomine aitab organismil eemaldada toitaineid ja ainevahetuse jääke.
3. Välti alkoholi ja võimalikke maksakahjustavaid aineid. Alkohol on tugev maksamürk. Räägi oma arstiga kõigi võetavate ravimite (sh retseptivabad ravimid ja taimsed preparaadid) kohta.
4. Järgi tervislikku toitumist. Söö kergesti seeditavaid, rasvavaeseid toite. Välti rasvaseid, raskesti seeditavaid või väga vürtsikaid roogasid, mis võivad koormata maksa ja sapiteid.
5. Jälgi muid sümptomeid. Pane tähele, kas kaasneb sügelus, väsimus, kõhuvalu, uriini või väljaheidete värvi muutus, ja tea neist oma arstile.
- Žundus tekib väga kiiresti (mõne tunni või päeva jooksul).
- On tugevad kõhu- või seljavalu, eriti paremas ülanurgas.
- On kõrge palavik (>38.5°C) või külmavärinad.
- Tekib segasus, aeglus, unisus või teadvuse muutus (näiteks raskused ärkvel püsimisel).
- Tekivad verejooks igemetele või sinikad (veresoonte purunemised) ilma selge põhjuseta.
- Tekib raskusi hingamisel või rinnusvalu.
- Žundus tekib või süveneb ilma selge põhjuseta, isegi kui muidu tunnete end hästi.
- Uriin muutub tumepruuniks (nagu õlu) ja/või väljaheited muutuvad helehalliks või savivärvi (valgekast) läikivaks.
- Kaasneb pidev sügelus ilma nähtava nahakahjustuseta.
- Kaasnevad püsiv väsimus, nõrkus ja kaalulangus.
- Kõhu ülaosas on tunne täisolekust või valu.
- Žundusega kaasnevad iiveldus, oksendamine ja isu kaotus.