Külgmine epikondüliit (Tennis elbow)
Kirjeldus
Külgmine epikondüliit, tuntud ka kui tennis elbow, on valulik alkünanivi põletikuline seisund, mis tekib randme ja sõrmede sirutajalihaste kinnitumiskoha ülekoormusest. See on üks levinumaid ülekoormuskahjustusi ülakehaliikumisel, mis võib märkimisväärselt mõjutada igapäevaelukvaliteeti ja töövõimet, kuid õigeaegse ning järjepideva ravi korral on prognoos tavaliselt väga hea.
Külgmine epikondüliit on ülekoormuskahjustus, mis mõjutab küünarvarre välisküljel asuvat liigesealust luuosa – külgset epikondüüli. Täpsemalt on tegemist käe randme ja sõrmede sirutaja- ja tagasitõmbajalihaste (extensor carpi radialis brevis) kinnituskoha haigusliku muutusega. Korduvate liigutuste ja pinge tõttu tekivad pisikesed mikropraod ja degeneratiivsed muutused kõõluse koe struktuuris, mis põhjustab valu ja põletikulist reaktsiooni. Kuigi nimetus 'tennis elbow' viitab spordile, esineb see seisund sageli ka mitmesuguste igapäevaste või kutsealaste tegevuste tagajärjel.
- Tugev või terav valu alkünanivi välisküljel, mis kiirgab allapoole küünarvarre suunas
- Valude tugevenemine randme või sõrmede vastupanu jõul, näiteks käepide või pessa haaramisel
- Alkünanivi välimise osa kohal ilmnev valulikkus ja tundlikkus puudutusel
- Randme sirutamise nõrkus, mis võib muuta kergeidki esemeid (nt tassi) hoidmist raskeks
- Jäikus ja paindlikkuse vähenemine alkünanivis hommikul või pika pausi järel
- Võimalik mõõduk paiste valdaval alal
- Tunne põletust või kihelust küünarvarre välisküljel
- Valude süvenemine õhtul või intensiivse tegevuse järel
Külgmise epikondüliidi peamiseks põhjuseks on alkünanivi piirkonna korduv ülekoormus ja mikrotraumad, mis kahjustavad kõõluseid. Riskitegurite hulka kuuluvad:
- Korduvad liigutused: Tegevused, mis hõlmavad sagedast randme pööramist, sirutamist või tugevat haaramist (nt tennis, squash, golf, vibupüssilaskmine).
- Kutsealane tegevus: Puusepa-, koristus-, kokandus-, arvutiga töötamise või masinate juhtimise tööd, mis nõuavad korduvaid käeliigutusi.
- Vanus: Enamik juhtumeid esineb 30–50-aastastel inimestel.
- Ebaõige tehnika: Sportimisel või tööl ebaõiged liigutustehnikad või sobimatud tööriistad.
- Eelnev vigastus: Varasem kahjustus alkünanivile või küünarvarrele võib suurendada haigestumisriski.
- Mõned tervisehäired: Reumatoidartriit või ainevahetushäired võivad kaasa aidata.
Diagnoos põhineb peamiselt anamneesil ja füüsilisel uuringul. Arst küsib teie sümptomite kohta ja tegutsemisharjumusi.
- Füüsiline uuring: Arst hindab valulikkust alkünanivi väliskülje kindlal kohal (epikondüüli kohal).
- Funktsionaalsed testid: Tehakse vastupanu testid, kus patsient püüab randme või sõrmede vastu takistust sirutada, mis valuga reageerib (nt Cozeni test, Millsi test).
- Kujutiselemine: Röntgenipilt võib olla vajalik luumuutuste või muude patoloogiate (nagu artroos) välistamiseks. MRI (magnetresonantstomograafia) võib näidata kõõluse struktuuri muutusi, kuid seda kasutatakse harva, enamasti raskematel juhtudel või enne kirurgilist sekkumist.
- Ultraheliuuring: Võimaldab hinnata kõõluse seisundit, näha paksenemist, vedelikukogunemist või pisipraoke.
- Diferentsiaaldiagnoos: Oluline on eristada seda küünarnukki närvikahjustusest (radiaalne tunnelisündroom), kaela selgroo probleemidest või muudest alkünanivi patoloogiatest.
Ravi on enamasti konservatiivne ja keskendub valu leevendamisele ning funktsiooni taastamisele.
1. Puhkus ja käitumiskorrektsioon: Esimene samm on valule tekitava tegevuse vältimine või modifitseerimine. Soovitatavad on ergonoomilised kohandused töö- ja spordivahendites.
2. Külmravii: Valu tekkel või põletiku leevendamiseks kantakse külmkompressi 15-20 minutit mitu korda päevas.
3. Füsioteraapia: See on ravi kuldstandard. Sisaldab eksentsetseid venitus- ja tugevusharjutusi küünarvarre ja randme jaoks, määrde- ja lõdvestusmassaaži ning tehnikuid kudede paramdamise kiirendamiseks.
4. Toetus- ja stabiliseerimisvahendid: Spetsiaalne tennis elbow vöö (ortoos) vähendab koormust kõõlusele päevase tegevuse ajal.
5. Ravimid: Valu- ja põletikuvastased mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id), nagu ibuprofeen, võivad aidata. Kohalikud valuvaigistid kreemid või geelid on alternatiiviks.
6. Süstimisravi: Kui konservatiivne ravi ei anna tulemusi, võib arst soovitada kortikosteroidi süsti. Ka uuenduslikumad meetodid nagu PRP (plasma rikastatud vereplaadi) süstid või proloтераapia võivad aidata kudede taastumisel.
7. Kirurgia: Kirurgilist sekkumist kaalutakse harva, ainult juhul, kui intensiivne ravikuur (6-12 kuud) ei too leevendust. Protseduur hõlmab degeneratiivse koe eemaldamist või kõõluse uuesti kinnitamist.
Soovitatav on konsulteerida perearstiga või ortopeediga järgmistel juhtudel:
- Kui alkünanivi valu ei kao 1-2 nädala jooksul pärast puhkust ja lihtsate valuvaigistite kasutamist.
- Kui valu on nii tugev, et see segab unelevikut või tavapärast tegevust (söömist, riietumist).
- Kui märkate alkünanivis märgatavat paistet või alal on punetav ja soe – need võivad viidata intensiivsele põletikule.
- Kui tekib äge nõrkus käes või sõrmes, mis võib olla märk närvikahjustusest.
- Enne uue spordiala alustamist või intensiivset treeningprogrammi jätkamist, kui teil on eelnevalt olnud alkünanivi probleeme.
ERAKORRALINE ABIILGEMINE: Kui valu tekib äkkselt pärast traumat (nt kukkumist) ja on kaasas moonutus või täielik liikumisvõimetus, peate pöörduma kiireloomulisse abisse.