Kopsuvähk

Kopsuvähk on plahvatusliku kasvaja, mis areneb kopsudes ja võib levida teistesse kehaosadesse. See on üks levinumaid ja surmavamaid vähivorme maailmas, mille õigeaegne tuvastamine on raviedukuse võti. Kuigi diagnoos võib hirmutada, on arstiteadus teinud olulisi edusamme selle diagnostikas ja ravis.

Kopsuvähk on pahaloomuline kasvajahaigus, mis algab kopsukoe rakkude kontrollimatu paljunemisega. Kasvaja võib tekkida hingamisteede limaskestast (bronhid) või otse kopsukoe rakkuist. Aja jooksul võib see kasvaja kasvada, hävitades ümbritsevat tervet kudet ja levides lümfisõlmedesse ning teistesse elunditesse (metastaseerumine). Peamised kaks tüüpi on väikerakuline kopsuvähk ja mitte-väikerakuline kopsuvähk, mis erinevad nii kasvukiiruse, levimisviisi kui ka ravistrateegia poolest.

Varased hoiatusmärgid
  • Püsiv köha, mis ei parane
  • Rindkere valu, mis süveneb sügavalt hingates või köhates
  • Nõrkus ja pidev väsimus
  • Lahkumatu hingeldus
  • Väikesed veremärgid köhaga (hemoprüüs)
Hilistumud sümptomid
  • Häirimatu kaalulangus
  • Hingamise raskused
  • Kõrgenenud kehatemperatuur ja palavik
  • Kõhu-, luu- või peavalu (metastaaside korral)
  • Hääl muutub kareks või kaob (häältepuudulikkus)

Peamine riskitegur on tubakatoodete suitsetamine, mis on seotud ligi 85-90% kopsuvähijuhtudest. Mida pikem on suitsetamisaeg ja mida rohkem sigarette, seda suurem on oht. Olulist rolli mängib ka passiivne suitsetamine. Muud riskitegurid hõlmavad keskkonnamürke nagu radoon, asbest, arseen või muu tööstuslik tolmu ja kemikaalide sissehingamine. Perekonnas esinenud kopsuvähk või teised kopsuhaigused nagu kopsifibroos võivad samuti suurendada riski.

Esmaste sümptomite puhul teeb arst füüsilise uuringu ja kuulab kopsusid. Põhilised diagnostilised meetodid on rindkere röntgen ja arvutitomograafia (CT), mis võimaldab täpselt visualiseerida kasvajat. Kui kahtlus kopsuvähi järele tekib, tehakse biopsia – kopsukoe proovi võtmine bronhoskoopia (toruke sissehingamisteede kaudu) või CT juhitav nõelbiopsia abil ning seejärel histoloogiline uuring. Täiendavalt võidakse kasutada positronemissioontomograafiat (PET-skaneerimist) haiguse leviku hindamiseks ning DNA-testimist kasvaja kindla alamtüübi ja ravituvastuse määramiseks.

Raviplaani määrab vähitüüp, levikuaste (staadium), patsiendi üldine tervis ja geneetilised mutatsioonid kasvajas. Mitte-väikerakulise kopsuvähi puhul võib varajastes staadiumites olla võimalik kasvaja kirurgiline eemaldamine koos kemoterapia või kiiritusraviaga. Väikerakulise vähitüübi puhul on esmaseks ravimeetodiks sageli keemiaravi koos kiiritusraviga. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt sihtravimeetmeid (vastastikuvõtmise inhibitorid) ja immuno-onkoloogilisi ravimeid, mis suunatakse spetsiifilistele mutatsioonidele või aitavad immuunsüsteemil vähirakke ära tunda. Toetusravi (valu-, hingamisraskuste leevendamine) on oluline osa igast ravikavast.

Pöörduge arsti juurde kohe, kui teil esineb mõni järgmistest märke: Köha, mis ei parane või isegi muutub halvenaks; verise või roostekarva väljaviskamisega köha; pidev rindkere valu; põhjusteta hingamisraskused; pidev kõrge palavik või väsimus. Eriti oluline on kiire kontroll, kui olete endine või praegune suitsetaja või teil on teisi tugevaid riskitegureid. Ärge oodake – varajane avastamine on eluliselt tähtis.

Seotud uuringud: Kopsuvähk

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Uuringute väärtused langevad

2
Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist madalam

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!