Madala doosiga kopsu CT
Madala doosiga kopsu CT on spetsiaalne kompuutertomograafia meetod, mis kasutab oluliselt väiksemat kiirgusdoosi võrreldes tavalise kopsu CT-ga. Seda kasutatakse peamiselt kopsuvähi varajaseks avastamiseks kõrge riskiga patsientidel. Meetod pakub selgeid kopsude pilti, minimeerides samal ajal kiirguskoormust.
- Varajase kopsuvähi skriining kõrge riskiga patsientidel (nt pikaajalised suitsetajad).
- Kopsusõlmede ja muude struktuurimuutuste tuvastamine ning jälgimine.
- Ohutu alternatiiv tavalisele CT-le regulaarseteks kontrollideks kiirgusdoosi vähendamise tõttu.
- Kasutab erilisi CT-seadme algoritme ja madalat röntgenkiirguse doosi.
- Annab piisava pildikvaliteedi kopsupatoloogia hindamiseks.
- Võrreldes tavapärase kopsu CT-ga, on kiirgusdoos 75-90% madalam.
- Patsient asetatakse liuglaua peale selili.
- Laua liigutamise ajal tehakse kiire CT-skaneerimine, patsiendil peab hingetõmme ajal kinni hoidma.
- Kogu protseduur kestab tavaliselt vähem kui 1 minuti.
- Erilist ettevalmistust ei ole vaja.
- Soovitatav on selgete riietega ilma metalliste detailideta (nööbid, lõiked).
- Enne uuringut tuleb teavitada arsti raseduse või raseduse võimaluse korral.
- Väikesed, täppjad kopsusõlmed (solidaarsed või klaasklaas-tüüpi), mis võivad olla kas hea- või pahaloomulised.
- Kopsukoe tihendid, mis võivad viidata fibroosile, vanadele armidele või põletikule.
- Kopsu emfüseem, bronhiektaasiad või pleuraalsed muutused.
- Enamik väikseid sõlmi on heaõelased, kuid teatud suuruse, kuju või kasvu korral võib olla vaja täiendavat hindamist.
- Radioloog hindab sõlme suurust, tihedust (ground-glass või solidaarne) ja piirjooni.
- Leiu põhjal võib arst soovida lühiajalist (3-12 kuud) kordusuuringut, täpsemat CT-d või biopsiat.
- Kopsuvähi kõrge riskiga isikud (30 pack-year ajalugu suitsetamisel või kes lõpetasid suitsetamise viimase 15 aasta jooksul), vanuses 50-80 aastat.
- Jälgimine eelnevalt avastatud kopsusõlme või muude kopsumuutuste korral.
- Kopsuvähi perekonnaloo (esimese astme sugulane) ja täiendavate riskitegurite (nt asbesti kokkupuute) korral.
- Onkoloog
- Pulmonoloog (kopsuhaiguste arst)
- Perearst või sisemeditsiini spetsialist skriiningu algatamiseks vastavalt juhenditele.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
12Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!