Lisa kliinik

Madala doosiga kopsu CT

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Madala doosiga kopsu CT on spetsiaalne kompuutertomograafia meetod, mis kasutab oluliselt väiksemat kiirgusdoosi võrreldes tavalise kopsu CT-ga. Seda kasutatakse peamiselt kopsuvähi varajaseks avastamiseks kõrge riskiga patsientidel. Meetod pakub selgeid kopsude pilti, minimeerides samal ajal kiirguskoormust.

Funktsioon
  • Varajase kopsuvähi skriining kõrge riskiga patsientidel (nt pikaajalised suitsetajad).
  • Kopsusõlmede ja muude struktuurimuutuste tuvastamine ning jälgimine.
  • Ohutu alternatiiv tavalisele CT-le regulaarseteks kontrollideks kiirgusdoosi vähendamise tõttu.
Tehnoloogia ja eripära
  • Kasutab erilisi CT-seadme algoritme ja madalat röntgenkiirguse doosi.
  • Annab piisava pildikvaliteedi kopsupatoloogia hindamiseks.
  • Võrreldes tavapärase kopsu CT-ga, on kiirgusdoos 75-90% madalam.
Protseduur
  • Patsient asetatakse liuglaua peale selili.
  • Laua liigutamise ajal tehakse kiire CT-skaneerimine, patsiendil peab hingetõmme ajal kinni hoidma.
  • Kogu protseduur kestab tavaliselt vähem kui 1 minuti.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust ei ole vaja.
  • Soovitatav on selgete riietega ilma metalliste detailideta (nööbid, lõiked).
  • Enne uuringut tuleb teavitada arsti raseduse või raseduse võimaluse korral.
Levinumad radioloogilised leiud
  • Väikesed, täppjad kopsusõlmed (solidaarsed või klaasklaas-tüüpi), mis võivad olla kas hea- või pahaloomulised.
  • Kopsukoe tihendid, mis võivad viidata fibroosile, vanadele armidele või põletikule.
  • Kopsu emfüseem, bronhiektaasiad või pleuraalsed muutused.
Kliiniline tähendus ja edasised sammud
  • Enamik väikseid sõlmi on heaõelased, kuid teatud suuruse, kuju või kasvu korral võib olla vaja täiendavat hindamist.
  • Radioloog hindab sõlme suurust, tihedust (ground-glass või solidaarne) ja piirjooni.
  • Leiu põhjal võib arst soovida lühiajalist (3-12 kuud) kordusuuringut, täpsemat CT-d või biopsiat.
Peamised näidustused
  • Kopsuvähi kõrge riskiga isikud (30 pack-year ajalugu suitsetamisel või kes lõpetasid suitsetamise viimase 15 aasta jooksul), vanuses 50-80 aastat.
  • Jälgimine eelnevalt avastatud kopsusõlme või muude kopsumuutuste korral.
  • Kopsuvähi perekonnaloo (esimese astme sugulane) ja täiendavate riskitegurite (nt asbesti kokkupuute) korral.
Spetsialistid
  • Onkoloog
  • Pulmonoloog (kopsuhaiguste arst)
  • Perearst või sisemeditsiini spetsialist skriiningu algatamiseks vastavalt juhenditele.

Seotud uuringud

Kopste arvutomograafia (CT)
standard_variant
Kopsude kõrglahutusega arvutitomograafia (HRCT)
high_resolution_variant
Rindkere röntgen
initial_imaging
Kopsu skintigraafia
complementary
Kopsude perfusioonstsintigraafia
complementary
Kopsu ventilatsioonisüntigraafia
complementary
Spiromeetria
functional_assessment
Süsinikmonooksiidi difusioonivõime (DLCO)
functional_assessment

Seotud haigused

Kopsuvähk 95% Väikerakuline kopsuvähk (Small Cell Lung Cancer, SCLC) 90% Väikerakuline kopsuvähk 90% Kopsede adenokartsinoom 85% Kopsu kildrakasvaja (plaučiü pisikaraktsinoom) 85% Kopsutuberkuloos 85% Tuberkuloos 80% Kopsfibroos 75% Emfüüsema 70% Idiopaatiline fibroos 70% Bronchiektaasia 65% Sarkoidoosis (luupõletik) 65%

Otsi näitajat