FDG PET/CT

Ei kohaldu

Näitaja kohta

FDG PET/CT on kaheosaline uuring, mis ühendab positronemissioonitomograafia (PET) ja arvutitomograafia (CT) meetodid. See võimaldab hinnata kudede ainevahetust ja anatoomilist struktuuri, eriti kasvajate, südame- ja närvisüsteemihaiguste diagnoosimisel. Uuring on väärtuslik onkoloogias, kuna see aitab tuvastada kasvajaid, hinnata nende levikut ja jälgida ravi mõju.

Funktsioon
  • Visualiseerib keha ainevahetusprotsesse (metabolismi).
  • Võimaldab täpset kasvajate, põletikuliste ja infektsioonihaiguste lokaliseerimist.
  • Ühendab metaboolse ja anatoomilise info üheks pildiks.
Põhimõte
  • Kasutatakse radioaktiivselt märgistatud suhkru analoogi (FDG - fluorodeoksüglükoos).
  • Aktiivsed rakud (nt kasvajarakud) omastavad rohkem FDG-d.
  • PET skanner tuvastab kiirgust ja CT annab detailse anatoomilise kaardi.
Ettevalmistus
  • Uuringuks tuleb tulla isuõhul (4-6 tundi enne uuringut ei tohi süüa ega juua suhkrut sisaldavaid jooke).
  • Enne uuringut tuleb mõõta veresuhkru tase.
  • Oluline on teavitada arsti ravimite kasutamisest ja võimalikest allergiatest.
Protseduur
  • Süstitakse veeni radioaktiivne FDG-preparaat.
  • Oodatakse 60-90 minutit, et preparaat jaotuks kehas.
  • Patsient asetatakse skannerisse, mis teeb PET ja CT pildistuse.
  • Uuring kestab tavaliselt 30-60 minutit, olenevalt uuringu ulatusest.
Kasvajad (neoplasiad)
  • Pahaloomulised kasvajad (nt kopsuvähk, lümfoom, melanoma).
  • Healoomulised kasvajad võivad mõnel juhul samuti FDG-d omastada.
  • Kasvaja levik (metastaasid) teistesse elunditesse.
Põletikulised ja infektsioonised seisundid
  • Autoimmunhaigused (nt reumatoidartriit).
  • Infektsioonid (nt tuberkuloos, abstsess).
  • Granulomatoossed haigused.
Muud põhjused
  • Aktiivsed ainevahetushäired (nt hüpermetabolism).
  • Füsioloogiline kudede aktiivsus (nt aju, südamelihased).
  • Haavande paranemisprotsess või kirurgiline trauma.
Onkoloogia
  • Pahaloomuliste kasvajate esmasdiagnoos ja leviku hindamine (staadium).
  • Ravi (nt keemia- või kiiritusravi) efektiivsuse jälgimine.
  • Haiguse retsidiivi kahtlus.
Neuroloogia
  • Mälu- ja dementsushäirete diferentsiaaldiagnoos (nt Alzheimeri tõbi).
  • Näivkrambi (epilepsia) fookuse leidmine.
Kardiologia
  • Südame eluslike lihaskiudude hindamine enne revaskularisatsiooni.
Infektsioonid ja põletik
  • Kui teiste meetoditega on põhjuste leidmine keeruline.