FDG PET/CT

FDG PET/CT on kaheosaline uuring, mis ühendab positronemissioonitomograafia (PET) ja arvutitomograafia (CT) meetodid. See võimaldab hinnata kudede ainevahetust ja anatoomilist struktuuri, eriti kasvajate, südame- ja närvisüsteemihaiguste diagnoosimisel. Uuring on väärtuslik onkoloogias, kuna see aitab tuvastada kasvajaid, hinnata nende levikut ja jälgida ravi mõju.

Funktsioon
  • Visualiseerib keha ainevahetusprotsesse (metabolismi).
  • Võimaldab täpset kasvajate, põletikuliste ja infektsioonihaiguste lokaliseerimist.
  • Ühendab metaboolse ja anatoomilise info üheks pildiks.
Põhimõte
  • Kasutatakse radioaktiivselt märgistatud suhkru analoogi (FDG - fluorodeoksüglükoos).
  • Aktiivsed rakud (nt kasvajarakud) omastavad rohkem FDG-d.
  • PET skanner tuvastab kiirgust ja CT annab detailse anatoomilise kaardi.
Ettevalmistus
  • Uuringuks tuleb tulla isuõhul (4-6 tundi enne uuringut ei tohi süüa ega juua suhkrut sisaldavaid jooke).
  • Enne uuringut tuleb mõõta veresuhkru tase.
  • Oluline on teavitada arsti ravimite kasutamisest ja võimalikest allergiatest.
Protseduur
  • Süstitakse veeni radioaktiivne FDG-preparaat.
  • Oodatakse 60-90 minutit, et preparaat jaotuks kehas.
  • Patsient asetatakse skannerisse, mis teeb PET ja CT pildistuse.
  • Uuring kestab tavaliselt 30-60 minutit, olenevalt uuringu ulatusest.
Kasvajad (neoplasiad)
  • Pahaloomulised kasvajad (nt kopsuvähk, lümfoom, melanoma).
  • Healoomulised kasvajad võivad mõnel juhul samuti FDG-d omastada.
  • Kasvaja levik (metastaasid) teistesse elunditesse.
Põletikulised ja infektsioonised seisundid
  • Autoimmunhaigused (nt reumatoidartriit).
  • Infektsioonid (nt tuberkuloos, abstsess).
  • Granulomatoossed haigused.
Muud põhjused
  • Aktiivsed ainevahetushäired (nt hüpermetabolism).
  • Füsioloogiline kudede aktiivsus (nt aju, südamelihased).
  • Haavande paranemisprotsess või kirurgiline trauma.
Onkoloogia
  • Pahaloomuliste kasvajate esmasdiagnoos ja leviku hindamine (staadium).
  • Ravi (nt keemia- või kiiritusravi) efektiivsuse jälgimine.
  • Haiguse retsidiivi kahtlus.
Neuroloogia
  • Mälu- ja dementsushäirete diferentsiaaldiagnoos (nt Alzheimeri tõbi).
  • Näivkrambi (epilepsia) fookuse leidmine.
Kardiologia
  • Südame eluslike lihaskiudude hindamine enne revaskularisatsiooni.
Infektsioonid ja põletik
  • Kui teiste meetoditega on põhjuste leidmine keeruline.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Kaalulangus Kaalulangus Kaalulangus Pidev väsimus Lihasede nõrkus

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!