Pupillomeetria

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Pupillomeetria on meditsiiniline uuring, mille käigus mõõdetakse ja analüüsitakse pupilli suurust, reaktsiooni kiirust ja sümmeetriat valguse või muude stiimulite mõjul. See on kiire ja mitteseotud protseduur, mis annab väärtuslikku teavet närvisüsteemi funktsioneerimise kohta. Pupillomeetriat kasutatakse sageli neuroloogiliste seisundite diagnostikas ja patsientide seisundi jälgimisel.

Mis on pupillomeetria?

Funktsioon

Objektívselt mõõdab pupilli dünaamikat (suuruse muutused, reaktsiooni kiirus, anisokooriat).
Hindab autonoomse närvisüsteemi (eriti sümpaatilise ja parasümpaatilise) funktsiooni.
Võimaldab tuvastada peajuhtme kahjustusi või ravimite mõju.

Meetod

Tavaliselt teostatakse spetsiaalse pupillomeetri seadmega (nt. portaalse infrapunase kaameraga seade).
Uuring on kiire, mitteseotud ja võib olla korratav.
Andmeid analüüsitakse arvutiga, et saada kvantitatiivsed näitajad.

Uuringu käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient istub või lebab, silmad on avatud ja keskendutakse kindlale punktile.
Seade asetatakse silma ette või lähedale; see valgustab silma kahjutut infrapunase valgusega.
Seade salvestab videot või pilte pupilli dünaamikast valguse stiimuli (nt. lühike valgusvihk) või muude ülesannete (nt. kohustusliku silmapiirangu ülesanded) ajal.
Mõõdetakse näiteks algne pupilli suurus, kokkutõmbumise ja laienemise kiirus ning taastumise aeg.
Terve protseduur võtab aega mõni minut.

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust pole vaja.
Soovitatav on vältida tugevat valgust vahetult enne uuringut.
Oluline on teatada arstile või tehnikule kõikidest silmadega seotud haigustest, silmaläätsede kasutamisest ja võetavatest ravimitest.

Mida näitavad pupillomeetria tulemuste kõrvalekalded?

Neuroloogilised põhjused

Peatraumad (näiteks ajukahjustus) võivad põhjustada pupilli reaktsiooni aeglustumist või asümmeetriat.
Ajutüve kahjustused või survetõve (näiteks ajupahalibe).
Autonoomse neuropaatia (näiteks diabeedi või alkoholi tõttu).
Horneri sündroom (sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus).

Ravimite ja ainete mõju

Opioidid (nt. morfiin) põhjustavad pupillide aeglast kokkutõmbumist ja väikest suurust (mioos).
Stimulandid (nt. amfetamiin, kokaiin) võivad põhjustada pupillide laienemist (midriaas).
Atropiin või skopolamiin sisaldavad silmatilgad laiendavad pupille.
Bensodiasepiinid võivad mõningat mõju avaldada.

Muud tingimused

Silma trauma või operatsioonid, mis mõjutavad iirist või pupilli funktsiooni.
Silmahaigused (nt. glaukoom).
Süstemaatsed haigused, mis mõjutavad autonoomset närvisüsteemi.

Indikatsioonid: millal tehakse pupillomeetriat?

Meditsiinilised olukorrad

Peadrauma või ajukahjustuse jälgimine, eriti intensiivravis.
Neuroloogiliste sümptomite hindamine (nt. peaaju funktsioon, teadvusetase).
Autonoomse närvisüsteemi häirete kahtlus (näiteks autonoomne neuropaatia).
Horneri sündroomi või Adie pupilli diagnoosimine.
Ravimite (eriti opioidide) mõju hindamine patsiendile või meditsiinilises uuringus.

Spetsialistid

Neuroloog: hindab närvisüsteemi kahjustusi ja haigusi.
Anestesioloog-intensiivist: jälgib ravimite mõju ja patsiendi neuroloogilist seisundit operatsioonijärgselt või intensiivravis.
Oftalmoloog: hindab silma ja nägemisteede funktsioone.