Pupillomeetria on meditsiiniline uuring, mille käigus mõõdetakse ja analüüsitakse pupilli suurust, reaktsiooni kiirust ja sümmeetriat valguse või muude stiimulite mõjul. See on kiire ja mitteseotud protseduur, mis annab väärtuslikku teavet närvisüsteemi funktsioneerimise kohta. Pupillomeetriat kasutatakse sageli neuroloogiliste seisundite diagnostikas ja patsientide seisundi jälgimisel.

Funktsioon
  • Objektívselt mõõdab pupilli dünaamikat (suuruse muutused, reaktsiooni kiirus, anisokooriat).
  • Hindab autonoomse närvisüsteemi (eriti sümpaatilise ja parasümpaatilise) funktsiooni.
  • Võimaldab tuvastada peajuhtme kahjustusi või ravimite mõju.
Meetod
  • Tavaliselt teostatakse spetsiaalse pupillomeetri seadmega (nt. portaalse infrapunase kaameraga seade).
  • Uuring on kiire, mitteseotud ja võib olla korratav.
  • Andmeid analüüsitakse arvutiga, et saada kvantitatiivsed näitajad.
Protseduur
  • Patsient istub või lebab, silmad on avatud ja keskendutakse kindlale punktile.
  • Seade asetatakse silma ette või lähedale; see valgustab silma kahjutut infrapunase valgusega.
  • Seade salvestab videot või pilte pupilli dünaamikast valguse stiimuli (nt. lühike valgusvihk) või muude ülesannete (nt. kohustusliku silmapiirangu ülesanded) ajal.
  • Mõõdetakse näiteks algne pupilli suurus, kokkutõmbumise ja laienemise kiirus ning taastumise aeg.
  • Terve protseduur võtab aega mõni minut.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust pole vaja.
  • Soovitatav on vältida tugevat valgust vahetult enne uuringut.
  • Oluline on teatada arstile või tehnikule kõikidest silmadega seotud haigustest, silmaläätsede kasutamisest ja võetavatest ravimitest.
Neuroloogilised põhjused
  • Peatraumad (näiteks ajukahjustus) võivad põhjustada pupilli reaktsiooni aeglustumist või asümmeetriat.
  • Ajutüve kahjustused või survetõve (näiteks ajupahalibe).
  • Autonoomse neuropaatia (näiteks diabeedi või alkoholi tõttu).
  • Horneri sündroom (sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus).
Ravimite ja ainete mõju
  • Opioidid (nt. morfiin) põhjustavad pupillide aeglast kokkutõmbumist ja väikest suurust (mioos).
  • Stimulandid (nt. amfetamiin, kokaiin) võivad põhjustada pupillide laienemist (midriaas).
  • Atropiin või skopolamiin sisaldavad silmatilgad laiendavad pupille.
  • Bensodiasepiinid võivad mõningat mõju avaldada.
Muud tingimused
  • Silma trauma või operatsioonid, mis mõjutavad iirist või pupilli funktsiooni.
  • Silmahaigused (nt. glaukoom).
  • Süstemaatsed haigused, mis mõjutavad autonoomset närvisüsteemi.
Meditsiinilised olukorrad
  • Peadrauma või ajukahjustuse jälgimine, eriti intensiivravis.
  • Neuroloogiliste sümptomite hindamine (nt. peaaju funktsioon, teadvusetase).
  • Autonoomse närvisüsteemi häirete kahtlus (näiteks autonoomne neuropaatia).
  • Horneri sündroomi või Adie pupilli diagnoosimine.
  • Ravimite (eriti opioidide) mõju hindamine patsiendile või meditsiinilises uuringus.
Spetsialistid
  • Neuroloog: hindab närvisüsteemi kahjustusi ja haigusi.
  • Anestesioloog-intensiivist: jälgib ravimite mõju ja patsiendi neuroloogilist seisundit operatsioonijärgselt või intensiivravis.
  • Oftalmoloog: hindab silma ja nägemisteede funktsioone.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!