Ajutised kuulmispotentsiaalid (BAEP)

Ajutised kuulmispotentsiaalid (BAEP) on mittetunnetav, funktsionaalne uuring, mis hindab kuulmisteede ja ajutüve talitlust. See registreerib aju elektriselt aktiivsust, mis on põhjustatud helistimulatsioonist, ning on oluline diagnostiline tööriist kahjustuste tuvastamisel kuulmisel teel ajus.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Elektromüograafia (EMG) 2 kliinikut
Funktsioon
  • Hindab kuulmisteede ja ajutüve talitlust.
  • Võimaldab tuvastada häireid heli jõudmisel kuulmisnärvist ajuajukoordeni.
  • Kasutatakse ka kuulmiskahjustuste sügavuse hindamiseks, eriti imikutel ja väikelastel.
Põhimõte
  • Uuring mõõdab aju elektrilevi kiirust (latentsusaegu) ja signaali tugevust (amplituudi).
  • Stimulatsiooniks kasutatakse kõrvasises klõpsuhelisid või toonhelisid.
  • Elektroodid pea nahal registreerivad vastuseid, mida analüüsitakse arvutis.
Ettevalmistus
  • Eelnevalt pole vaja erilist ettevalmistust.
  • Soovitatav on olla puhkas ja lõdvestunud olekus.
  • Patsiendil võidakse paluda magada, eriti lastel, et vähendada liigset lihaspinget.
Protseduur
  • Patsient asetatakse mugavalt toolile või voodile.
  • Pähe ja kõrvade juurde kinnitatakse väikesed elektroodid.
  • Kuulmiskapidesse antakse klõpsuhelisid või toonhelisid.
  • Uuring kestab tavaliselt 30–60 minutit.
  • Protseduuri ajal peab patsient olema võimalikult liikumatu ja vaikne.
Ajutüve või kuulmisnärvi kahjustused
  • Ajutüve tuumornid (nt akustiline neurinoom).
  • Demieseliniseerivad haigused (nt multiple skleroos).
  • Ajutüve insult või verejooks.
Kõrva ja keskkõrva probleemid
  • Tõsised keskkõrvapõletikud või keskkõrvavedeliku kogunemine.
  • Otopaatiline skleroos.
  • Kõrva sisekujude anomaaliad.
Muud põhjused
  • Mõned ainevahetushaigused.
  • Raske neonataalne kollatõbi.
  • Mõned mürgistused või ravimite kõrvalmõjud.
Kuulmishäirete hindamine
  • Objektiivse kuulmiskontrolli vajadus (eriti imikutel, väikelastel või koostöövõimetutel patsientidel).
  • Tuvastamata kuulmiskahjustuse põhjuse selgitamine.
  • Kuulmiskahjustuse sügavuse ja tüübi määramine.
Neuroloogilised seisundid
  • Kahtlus ajutüve või kuulmisnärvi kahjustuse (nt tumori) olemasolu kohta.
  • Demieseliniseerivate haiguste (nt multiple skleroosi) diagnostika ja jälgimine.
  • Koomaseisundi hindamine või ajutüve funktsiooni kontroll.
Spetsialistid, kes saavad uuringut tellida
  • **Neurolog** - kahjustuste hindamiseks kesk- ja seljaajus.
  • **Otorinolaringoloog (kõrva-, nina- ja kurjaktaudiate arst)** - kuulmishäirete diagnostika ja diferentsiaaldiagnostika jaoks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

4
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!