Cerebrospinaalse vedeliku valk

Kvantitatiivne · mg/dL

Normaalsed väärtused

Cerebrospinaalse vedeliku valgu norm

Üldine

0,15–0,45 g/L (või 15–45 mg/dL) *

Mehed

Sarnased väärtused naistega.

Naised

Sarnased väärtused meestega.

Näitaja kohta

Cerebrospinaalse vedeliku (CSF) valgu tase on üks olulisemaid laboratoorseid teste neuroloogiliste häirete diagnoosimisel. See näitab seljaajuvedelikus leiduvate valkude kontsentratsiooni ja võib anda vihjeid ajukelmete ja aju enda seisundi kohta. Normaalsetes tingimustes on CSF valgutaseme tase väga madal võrreldes vereseerumiga.

Mis on Cerebrospinaalse vedeliku valk?

Funktsioon

Tagab ajukelmete ja seljaaju kaitse mehaaniliste šokkide eest.
Osaleb ainevahetuses ajukoe ja vereringe vahel.
Hooldab rakuvälise keskkonna stabiilsust kesknärvisüsteemis.

Päritolu

Suurem osa CSF valkudest pärineb vereseerumist ja imbub läbi veri-aju barjääri.
Väike osa valke sünteesitakse otse kesknärvisüsteemis (näiteks immuunglobuliinid).
Põhilised valgufraktsioonid on albumiin ja globuliinid.

Protseduuri käik

Protseduur

Proovi võtmiseks tehakse lumbaalpunktsioon (selgroo kanali punktsioon).
Patsient asetatakse külili või istukile, selg kõveras asendis.
Keeruline nahakiht selja alaosas tuimestatakse kohaliku tuimestiga.
Punktiooninõel asetatakse kahe lülivahe sisse, tavaliselt L3/L4 või L4/L5 tasemel.
Kogutakse 1–2 ml cerebrospinaalset vedelikku steriilsesse torusse.
Proov saadetakse kiiresti laboratoorseks analüüsiks.

Kõrge Cerebrospinaalse vedeliku valgu tase (põhjused)

Infektsioonid ja põletikulised protsessid

Meningiit (bakteriaalne, viiruseline)
Entsefaliit
Neurosüüfilis
Multiple skleroos (MS) ja muud demüeliniseerivad haigused

Mehaanilised ja neoplastilised häired

Seljaaju või aju kasvajad
Intrakraniaalne hemorraagia (verevalum)
Seljaaju trauma või obstruktsioon

Muud süsteemsed seisundid

Guillain-Barré sündroom
Süsteemne lupus erütematoosus (SLE) kesknärvisüsteemi kahjustusega
Metaboolsed häired

Madal Cerebrospinaalse vedeliku valgu tase (põhjused)

Vedeliku koguse muutused

CSF leke (nt pärast lumbaalpunktsiooni)
Hüdrocefaalia (vedeliku liigkogus ajukelmetes)

Metaboolsed ja ravimite põhjustatud

Väga harva – mõnede diureetikumite pikaajaline kasutamine
Väga intensiivne vedelikukadu

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Peamised meditsiinilised olukorrad

Meningiidi või entsefaliidi kahtlus
Põletikuliste kesknärvisüsteemi haiguste (näiteks MS) diagnostika ja jälgimine
Seljaaju või aju kasvaja kahtlus
Selgroo kanali obstruktsiooni sümptomid
Seljaaju trauma või verevalumi hindamine

Spetsialistid, kes seda määravad

Neuroloog
Infektoloog
Neurokirurg
Onkoloog (vajadusel)

Seotud uuringud

Seotud haigused

Meningiit 90% Bakteriaalne meningiit 85% Entsefaliit 85% Viirusmeningiit 80% Viirusne entsefaliit 80% Isheemiline insult 80% Tuberkuloosne meningiit 75% Ajuabstsess 75% Intratserebraalne hemorraagia 75% Hemorraagiline insult 75% Subarahnoidaalne hemorraagia 70% Aju metastaasid 70% Aju kasvaja (intrakraniaalne tumor) 65% Glioma 60% Glioblastoom (glioblastoma) 55%

Otsi näitajat

11-dehidrotromboksaani B2 11-deoksükortisool 13q deletsiooni uuring 14-3-3 valk CSF-is 16-alfa-hüdroksüestron 17-alfa-hüdroksüprogesteroon 17-hüdroksüprogesteroon 1q amplifikatsiooni uuring 2-hüdroksüestrioon 2-metoksüestron 2-tunnine glükoositaluvuse test 216 toidu intolerantsuse uuring 24 tunni uriinikreatiinini tase 24-tunnine Holteri monitorimine 24-tunnine pH-meetria 24-tunnine uriinalbumiin 24-tunnine uriini fosfor 24-tunnine uriini kaalium 24-tunnine uriini tsüstiin 24-tunnine uriini valkproteiin

Hallutsinatsioonid

Hallutsinatsioonid

Hägune nägemine

Näen ebaselgelt

Häguine nägemine

Tasakaaluhäire

Häirenenud orienteerumine

Teadvuse kaotamine

Ajutine teadvuse kaotus (sünkoop)