Ebastabiilne rinnaangina

Ebastabiilne rinnaangina on üks akutsete koronarsündroomide (AKS) vorme. See on tingitud südame lihaskoe ebapiisavast verevarustusest, mis on põhjustatud koronararterite (südame veresoonte) ateroskleroosist ehk kolesterooliplakkide kuhjumisest. Erinevalt stabiilsest rinnanginast, kus sümptomid on prognoositavad ja ilmnevad kindla koormuse korral, on ebastabiilses faasis valulood ettearvamatud, võivad esineda puhkeajal, olla tugevamad või kauem kestvad. Põhiline patofüsioloogiline mehhanism on koronararteri plagi rebend või tekkiv tromb, mis piirab verevoolu, kuid ei blokeeri seda täielikult ja püsivalt. See on kriitiline hädaolukord, mis võib kiiresti progresseeruda südameinfarktiks, kui verevool on püsivalt katkestatud.

Ebastabiilse rinnangina otseseks põhjuseks on enamasti koronararteri aterosklerootilise plagi rebend või erosioon. See aktiveerib trombotsiidide kogunemise ja trombi moodustumise, mis kitsendab arterit ning piirab verevoolu südame lihasesse. Põhilised riskitegurid, mis soodustavad ateroskleroosi arengut ja seega ka ebastabiilse rinnangina teket, on: suitsetamine (aktiivne ja passiivne), kõrge vererõhk (hüpertensioon), kõrgenenud LDL-kolesterooli ja triglütseriidide tase, madal HDL-kolesterool, 2. tüüpi diabeet või insuliiniresistentsus, ülekaalulisus ja kõhualune rasvumine, füüsiline tegevusetus, toitumine, mis on rikas küllastunud rasvade ja transrasvade poolest, perekondlik südame- ja veresoonkonna haiguste anamnees (eriti noores eas), vanus (meestel risk suureneb üle 45, naistel üle 55 aasta) ja meessoost. Stress ja psühholoogilised tegurid võivad samuti mängida rolli.

Ebastabiilse rinnangina diagnoosimine toimub haiglas ja hõlmab kiiret mitmetasandilist hindamist, et eristada seda südameinfarktist ja määrata optimaalne ravi. Diagnostilised meetodid: 1) Anamnees ja füüsiline uuring: arst kuulab välja sümptomite iseloomu, kestust ja käitumist. 2) Elektrokardiogramm (EKG/EKG): Oluline esmane uuring, mis võib näidata südame isheemiamärke (ST-lõigu langus, T-laine inversioon). 3) Vereanalüüs: Kardiomarkerite, eelkõige troponiini, mõõtmine. Ebastabiilse rinnangina puhul on troponiin tavaliselt normaalne või kerge tõusuga, mis eristab seda südameinfarktist. Samuti kontrollitakse teisi väärtusi nagu CRP, verepilt. 4) Südameultraheli (ehokardiograafia): Võimaldab hinnata südame suurust, lihase funktsiooni ja tuvastada piirkondi, kus verevarustus võib olla halvenenud. 5) Koronarangiograafia: See on kuldstandard diagnoosi kinnitamiseks. Uuringu käigus tuuakse kontrastaine südame arteritesse ja tehakse röntgenpildid, et näha verevoolu takistusi ja plakkide täpset asukohta. 6) Muud testid: Võib rakendada stressehokardiograafiat, tuumasüdame skaneerimist või arvutitomograafiat (CT) südame arterite hindamiseks.

Ebastabiilse rinnangina ravi eesmärgid on kiire sümptomite leevendamine, isheemia peatamine, infarkti ja äkkisurma vältimine ning pikaajalise prognoosi parandamine. Ravi jaguneb farmakoloogiliseks ja interventsiooniliseks/invasiivseks. Farmakoloogiline ravi (medikamendid): 1) Antitrombotsütaarsed vaistud: Aspiriin ja klopidogrel (või tikagrelor) – vähendavad trombotsüütide kokkukleepumist ja trombi moodustumist. 2) Antikoagulandid: Hepariin või fondapariinuks – takistavad vere hüübimist. 3) Nitraadid (nt nitrogütseriin): Laienevad veresooni, leevendavad valu ja vähendavad südame koormust. 4) Beeta-blokaatorid: Aeglustavad pulssi ja vähendavad vererõhku, vähendades südame hapnikuvajadust. 5) Statiinid: Alandavad kiiresti kolesterooli taset ja stabiliseerivad aterosklerootilisi plakke, vähendades rebendimise riski. 6) ACE-inhibiitorid või ARB-id: Parandavad pikkaajalist prognoosi hüpertensiooni ja südamepuudulikkuse korral. Interventsiooniline ravi: 1) Perkutaarne koronarinterventsioon (PCI): Paljude patsientide puhul soovitatav meetod. Protseduuri käigus laiendatakse ahendatud arterit pallooniga ja paigaldatakse tavaliselt stent, et hoida veresoon avatuna. 2) Koronaararterite šunteerimine (CABG): Soovitatav mitme arteri haiguse või keerukate muutustega patsientidele, kus stent ei ole võimalik. Elustiilimuutused on olulised pikaajaliseks taastumiseks: suitsetamisest loobumine, tervislik, tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline tegevus, kaalulangetus, stressijuhtimine ja vererõhu ning suhkru taseme regulaarne kontroll.

Vajate VÄLITUT ARSTIABI (helistage hädaabinumbrile 112), kui teil on äkiline, tugev või püsiv valu rinnus, mis kestab üle 5-10 minuti, eriti kui see ei leevene puhkamise või nitrogütseriini kasutamise järel. Eriti ohtlikud on sümptomid, mis kaasnevad hingeldusega, külma higistamisega, iivelduse/oksendamisega, pööritusega või teadvusehäiretega. Ärge oodake, et valu iseenesest möödub. Kui teil on juba teadaolev stabiilne rinnangina ja teie sümptomid muutuvad sagedasemaks, tugevamaks, tekivad väiksema pingutusega või puhkeolekus, tuleb kiiresti konsulteerida oma perearsti või kardiologiga ilma viivitamata, isegi kui valu on kerge. Ärge alahinnake uusi või ebatavalisi sümptomeid, nagu selletaoline väsimus või kõhuvalu.