Bursiit (Bursitis)

Bursiit on bursa, ehk liigeseõõne, põletik. Bursad on väikesed, vedelikuga täidetud põiekesed, mis asuvad luude, kõõluste ja lihaste vahel liigeste läheduses. Nende peamine ülesanne on toimida šokkide summutajatena ning vähendada hõõrdumist ja survet liikuvate kudede vahel. Kui burs tekib korduv mehaaniline ärritus, liigese ülekoormus või otsene trauma, võib ta põletikku minna – see ongi bursiit. Põletik suurendab vedeliku tootmist bursas, mis põhjustab selle paistetust, valu ja liigutustevalu. Enim esineb õla, küünarnuki, puusa, põlve ja kandliigetes.

Bursiiti põhjustavad bursa korduvad traumad või pidev mehaaniline surve. Peamised põhjused ja riskitegurid on:

• Korduvad liigutused: Tegevused, mis hõlmavad sama liigutuse pidevat kordamist (nt tennis, puusepatöö, maalimine, põrandate pesemine).
• Liigese ülekoormus: Äkiline intensiivistamine füüsilises treeningus või töös.
• Otsene trauma: Lihase kukkumine või löök liigesele võib põhjustada verevalumist ja põletikku bursas.
• Ebasobiv asend või surve: Pikatoimeline surve liigesele, näiteks põlvedel kükitamine või toetumine küünarnukkidele lauale.
• Vanus: Bursiidi risk suureneb vananedes.
• Teised haigused: Reumatoidartriit, gout (kihvt), infektsioonid, diabeet või kilpnäärme haigused võivad suurendada bursiidi tekkimise tõenäosust.
• Infektsioon: Harva võib bakteriaalne infektsioon (septiline bursiit) põhjustada põletikku, tavaliselt läbi naha vigastuse.

Arst teeb diagnoosi peamiselt anamneesi ja füüsilise uuringu alusel. Ta küsib sümptomite kohta ja katsetab valulikku piirkonda, kontrollides paistetust, soojust ja liikuvust. Lisaks võidakse kasutada järgmisi meetodeid:

• Ultraheli: Kõige tavalisem pilditehnika bursa visualiseerimiseks, et hinnata selle suurust, vedelikut ja struktuuri.
• Röntgen: Ei näita bursat ennast, kuid aitab välistada muud põhjused, nagu luumurd või artriit.
• Magnetresonantstomograafia (MRI): Kasutatakse juhtudel, kui on kahtlus sügavamas või keerulisemas kahjus.
• Veretestid: Võivad olla vajalikud infektsiooni või põletikuliste haiguste (nt reuma) välistamiseks.
• Aspiratsioon (vedeliku eemaldamine): Kui arst kahtlustab infektsiooni või gouti, võib ta nõela abil bursast vedelikku eemaldada, et seda laboris analüüsida.

Enamik bursiiti paranevad konservatiivse, mittekirurgilise raviga. Ravi eesmärk on leevendada valu, vähendada põletikku ja taastada liikuvus. Peamised ravimeetodid:

• Puhkus ja kohandus: Mõjutatud liigese puhkamine ning tegevuste väldimine, mis valu esile kutsuvad.
• Jääkompress: Jää pakendiga mähkimine ja selle peale panemine 15-20 minutiks mitu korda päevas vähendab paistetust ja valu.
• Meditsiiniline ravi: Põletikuvastased valuvaigistid (nt ibuprofeen). Raskematel juhtudel võib arst manustada kortikosteroidide süsti otse bursasse kiireks põletiku leevendamiseks. Kui on tegu infektsiooniga, määratakse antibiootikumid.
• Füsioteraapia: Füsioterapeut õpetab harjutusi lihaste tugevdamiseks ja painduvuse parandamiseks, et vähendada survet bursale ning aidata kaasa õigele liikumismustrile.
• Kirurgia: Väga harvadel juhtudel, kui krooniline bursiit ei reageeri muule ravile, võidakse bursa kirurgiliselt eemaldada (bursectomia). See on tavaliselt viimane võimalus.

Soovitatav on konsulteerida arstiga, kui valu või ebamugavustunne häirib teie igapäevast tegevust ja kestab üle nädala. Võtke KOHE ühendust arstiga või avatud ööpäevaraviasutusega, kui teil on järgmised sümptomid, mis võivad viidata infektsioonile (septiilisele bursiidile):

• Äkiline, üliväga tugev valu.
• Mõjutatud piirkonna üleväärtumine ja selge punetus.
• Hige ja palavik (kehatemperatuur üle 38°C).
• Märgatav, kiirelt tekkiv paistetus.
• Avatud haav või lööbik mõjutatud piirkonnas.