Randme artroskoopia
Randme artroskoopia on minimaalselt invasii ve protseduur, mida kasutatakse randme liigese sise struktuuride visuaalseks hindamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks. See võimaldab kirurgil vaadata randme liigest väikeste vaakumkaameratega ja spetsiaalsete instrumentide abil. Artroskoopiat peetakse randmeprobleemide kuldstandardiks, kuna see võimaldab täpset diagnoosi ja vähese riskiga sekkumist.
- Minimaalselt invasii vne kirurgiline meetod randme liigese probleemide diagnoosimiseks ja raviks.
- Võimaldab otsest vaadet kõrge eraldusvõimega kaamera abil, mis vähendab vajadust suuremate lõikude järele.
- Kasutatakse nii diagnostilisteks (näiteks põletiku või kulu hindamine) kui ka terapeutilisteks (näiteks kahjustatud kudede parandamine) eesmärkidel.
- Tavaliselt tehakse lokaal- või regionaalanesteesia all.
- Kirurg teeb randme piirkonda 2-3 väikest (4-5 mm) lõiget, millest sisestatakse artroskoop (kaamera) ja tööriistad.
- Protseduuri ajal pumbatakse liigesesse steriilset vedelikku, et see paisuks ja oleks paremini nähtav.
- Patsient asetatakse operatsioonilaule, käsi on kinnitatud ja puhastatud.
- Tehakse lokaal- või regionaalanesteesia, et patsient ei tunneks valu.
- Kirurg teeb väikesed lõiked ja sisestab artroskoopi liigesesse.
- Kaamera pildid edastatakse monitorile reaalajas, võimaldades struktuuride detailset uurimist.
- Vajadusel viiakse läbi ravi (nt kõõluste parandus, luukildude eemaldamine, sidekoe stabiliseerimine).
- Lõpuks eemaldatakse instrumentid, lõiked õmmeldakse või kleebitakse kinni ning pannakse kaitsev side.
- Enne protseduuri tehakse füüsiline uuring ja vajadusel pildiuuringud (nt röntgen, MRI).
- Patsient peab teatama ravimite kasutamisest, eriti vere vedeldajatest.
- Pärast protseduuri tuleb järgida kirurgi juhiseid taastumiseks ja määrata vajadusel valuvaigisteid.
- Kõõluste rebendid või põletik (nt De Quervaini tenosünoviit).
- Liigesekatted (kõhr) kahjustused või kulumine (artroos).
- Luukildu või luukildu ebastabiilsus (nt skafoidluu murd).
- Liigesepõletik (artriit) või liigesevõõre põletik.
- Liigeses vaba kehade (nt luukildude) olemasolu.
- Sidekaelaste kahjustused (nt skafolunaarne sidekaelaste rebend).
- Protseduuri ajal saab eemaldada põletikunõude, parandada kõõluseid või stabiliseerida luukilde.
- On võimalik hinnata varem tehtud operatsioonide tulemusi või lisaprobleeme.
- Saab võtta koeproove (biopsiaid) patoloogiliseks uurimiseks.
- Pidev randmevalu, mis ei leevene ravimite või füüsikalise teraapia abil.
- Randme jäikus või liikumispiiratus, mis segab igapäevategevusi.
- Kuulmistunne või klõpsamine liigutamisel, mis viitab mehaanilisele probleemile.
- Põletikulised muutused, mille põhjust ei saa teiste meetoditega kindlaks teha.
- Terava trauma (nt kukkumine) järgne püsiv valu või ebastabiilsus.
- Kahtlus luukildu või sidekaelaste kahjustuse osas, mida ei ole teiste pildiuuringutega selgelt näha.
- Ortopeedia- või liigesekirurg: rutiinne konsultatsioon kroonilise valu või kahjustuse korral.
- Traumatoloog: terava trauma (nt murd, rebend) hindamine ja ravi planeerimine.
- Füüsikaline terapeut või rehabilitoloog: taastusravi koordineerimine pärast protseduuri.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
6Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!