Bronhiit
Kirjeldus
Bronhiit on bronhite (hingetorude) põletikuline haigus, mis on üks levinumaid hingamisteede probleeme. See võib olla nii äge kui ka krooniline, põhjustades köha, lima eritumist ja hingamisraskusi. Õigeaegne diagnostika ja ravi on olulised selleks, et vältida tüsistusi ja taastuda.
Bronhiit on bronhide (õhu juhtimiseks kopsudesse ja neist välja mõeldud torude) limaskesta põletik. Põletikuline protsess põhjustab limaskesta turse ja liigset lima eritumist, mis takistab normaalset õhuvoolu. Äge bronhiit on tavaliselt lühiajaline, sageli viiruste põhjustatud infektsioon, samas krooniline bronhiit on pikaajaline, enamasti seotud suitsetamise või muude ärritavate ainete sissehingamisega. Kroonilise bronhiidi korral on bronhide limaskest pidevalt ärritatud ja põletikus, mis võib viia püsivatele muutustele.
- Esialgu kuiv köha, mis areneb märjaks köhaks valge, läbipaistva või kollakasrohelise röga eritumisega.
- Rinnapiina või ebamugavustunne köhimise tõttu.
- Madal palavik või külmavärinad.
- Väsimus ja üldine nõrkus.
- Lühialaline raskus hingata või vihisemine hingamisel.
- Püsiv, produktiivne köha, mis kestab vähemalt kolm kuud aastas kahel järjestikusel aastal.
- Sagedased hingamisteede infektsioonid.
- Läbipaistva, hallika või valge röga eritumine, mis võib halveneda hommikuti.
- Üha suurenev hingamisraskus, eriti füüsilise koormuse ajal.
- Vihisemine rinnus.
Äge bronhiit on enamasti põhjustatud viirustest, näiteks grippi või külmetushaigust põhjustavatest viirustest. Harvemini võivad põhjuseks olla bakterid või seente infektsioonid. Kroonilise bronhiidi peamiseks põhjuseks on suitsetamine, mis põhjustab bronhide pidevat ärritust. Olulised riskitegurid on ka keskkonna saasteained (tolm, kemikaalid), tööstuslikud ärritavad ained, korduvad hingamisteede infektsioonid ning perekondlik haiguste ajalugu. Väikelapsed ja eakad on vastuvõtlikumad infektsioonidele, mis võivad viia bronhiidini.
Arst seab diagnoosi peamiselt anamneesi ja füüsilise uuringu alusel, kuulates kopsude helisid stetoskoobiga (võib kuulda vihinat või möirgamist). Kroonilise bronhiidi kahtlusel võidakse tellida kopsude funktsiooniuuring (spiromeetria), mis hindab hingamisvõimet ja avastab bronhide obstruktsiooni. Rindkere röntgen võib olla vajalik, et välistada kopsupõletik või muud haigused. Mõnikord võidakse uurida röga mikroskoobiga või teha vereanalüüs, et hinnata põletikulist protsessi.
Äge viiruslik bronhiit ei vaja antibiootikumidega ravi, sest need ei mõju viirustele. Ravi on sümptomaatiline: puhkus, vedeliku tarbimine, köhavahendid (antitussiviinid kuiva köha korral või ekspektorandid röga paremaks eritumiseks). Kui on kaasuv bakteriaalne infektsioon, võib arst määrata antibiootikume. Kroonilise bronhiidi puhul on peamine ravi suitsetamisest loobumine ja ärritavate ainete vältimine. Ravimite hulka võivad kuuluda bronhodilataatorid (bronhilaienevad ained) inhalatsioonina, steroidid põletiku vähendamiseks ning hingamisharjutused. Raskematel juhtudel võib olla vaja hapnikuravi.
Konsulteerige arstiga, kui köha kestab üle kolme nädala, segab magamist või on äärmiselt tugev. Kohese meditsiinilise abi (hädaabi) on vaja, kui teil on kõrge palavik (üle 38,5 °C), isutus hingamisel või hingeldus, rindkere valu, sinakas huulte või küünede värvus (hapnikupuuduse märk) või kui te köhite verd. Samuti tuleb kiiresti tegutseda, kui sümptomid järsult halvenevad või kui teie üldine seisund on halb, eriti kui teil on kopsuhaigus või südamehaiguse anamnees.