Video bronhoskoopia
Video bronhoskoopia on spetsiaalne uuring, mille käigus vaadeldakse hingamisteede struktuure (köhreid, trahhet ja bronhe) peenikese ja paindlikus torus sisestatud videokaamera abil. See võimaldab arstil visuaalselt hinnata limaskesta seisundit, võtta koeproove ja teha teatud raviprocedure. Uuring on oluline diagnoosimisel ja hingamisteede patoloogiate jälgimisel.
- Hingamisteede (köhre, trahhea, bronhide) visuaalne uurimine reaalajas.
- Koe (biopsia) võtmine anatoomilistest struktuuridest.
- Võõrkeha või patoloogilise eritise eemaldamine.
- Medikamentide manustamine otse bronhides või verejuhistuse kontroll.
- Minimaalselt invasiivne endoskoopiline protseduur.
- Raviosakonnas teostatav uuring, mis vajab tavaliselt rahustamist või üldanesteesiat.
- Bronhoskoobi (paindlik toru videokaameraga) sisestamine läbi suu või nina.
- Patsient peab olema uuringuks tühi kõht (sööki ja jooki tarbimata).
- Arsti konsultatsioon ja meditsiinilise anamneesi hindamine.
- Anesteesiavõimaluste arutelu (kohalik tuimestus, rahustid, üldanesteesia).
- Eelnevad uuringud (nt rindkere röntgen või vereanalüüs) võivad olla vajalikud.
- Patsient asetatakse selili või poolistuvasse asendisse.
- Kurk tuimestatakse sprei või geeliga.
- Bronhoskoop viiakse ettevaatlikult hingamisteid mööda sisse.
- Arst jälgib videomonitoril teel olevaid struktuure.
- Vajadusel tehakse biopsiaid, puhastust või muid manipulatsioone.
- Uuring kestab tavaliselt 15-30 minutit.
- Patsienti jälgitakse mõni tund taastumisruumis.
- Kurk võib tunda kipitamist, köha on tavalinen.
- Söömine ja joomine on lubatud peale kurgu tuimuse taastumist.
- Arst annab konkreetsed juhised olenevalt tehtud protseduuridest.
- Krooniline bronhiit.
- Astma (hindamaks põletikku ja revet).
- Koe kahjustus sissehingatud ainetest (nt suits).
- Hea- või pahaloomulised kasvajad (nt bronhiaalkartsinoom).
- Bronhide obstruktsioon või ahenemine.
- Tuberkuloos.
- Kroonilised seen- või bakteriaalsed infektsioonid.
- Aspiratsioonipneumonia.
- Võõrkehad (nt toiduosakesed).
- Granuloomid (nt sarkoidoosi korral).
- Krooniline limaskesta kahjustus (fibroos).
- Veritsus allika tuvastamine.
- Pikaajaline (krooniline) köha, mille põhjus on selgitu.
- Röntgenuuringul leitud kahtlased varjud või massid kopsudes.
- Hemoptüüs (vere köhimine).
- Kopsude funktsioonitestide halvenemine selgitu põhjuseta.
- Pikaajalise hingamisteede infektsiooni kahtlus.
- Võõrkeha sissehingamise kahtlus.
- Kopsude puhastamine tihedast eritisest (nt tsüstilises fibroosis).
- Kasvaja või teiste takistuste (stentide) paigaldamine.
- Veritsuse kontroll laseri või muude vahenditega.
- Hingamisteedesse suunatud ravi manustamine.
- Pulmonoloog (kopsu- ja hingamisteedehaiguste spetsialist).
- Onkoloog (kasvajahaiguste spetsialist).
- Torakalkirurg (rindkerekirurg).
- Intensiivravi arst raske hingamishäire korral.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
10Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!