Angiograafia

Angiograafia on veresoonte visualiseerimise uuring, mis kasutab kontrastainet ja pildistamistehnoloogiat (nt röntgen, KT või MRT). See võimaldab täpselt hinnata arterite, veenide ja kapillaaride anatoomiat ning funktsiooni, tuvastades patoloogilisi muutusi.

Funktsioon
  • Veresoonte anatoomia ja verevoolu hindamine.
  • Patoloogiliste muutuste (nt kitsenduste, aneurüsmade, tromboosi) visualiseerimine.
  • Operatsioonilise sekkumise (nt angioplastika, stentimise) planeerimine ja jälgimine.
Meetod
  • Traditsiooniline röntgenangiograafia (seljajuurekaane punktsioon).
  • Arvutitomograafiline angiograafia (KT-angiograafia).
  • Magnetresonantsangiograafia (MR-angiograafia).
  • Digitaalne subtraktsioonangiograafia (DSA).
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb teha vereanalüüs (eriti neerude funktsiooni kontroll).
  • Patsient peab olema 4-6 tundi enne uuringut paastus (vett võib juua).
  • Teavitada arsti kõigist allergiatest, eriti joodi suhtes, ja ravimite kasutamisest (nt metformiin, verenõrgendid).
  • Protseduuri eel võidakse anda rahusti.
Protseduuri käik
  • Patsient asetatakse röntgenilauale.
  • Tuimestatakse katetri sisestamise koht (sageli reie või käe arter).
  • Juhtnöör (kateter) viiakse veresoontesse soovitud piirkonda.
  • Süstitakse kontrastaine, mis muudab veresooned röntgenikiirgustes nähtavaks.
  • Tegitakse pildiseeria röntgeni, KT või MRT abil.
  • Pärast uuringut eemaldatakse kateter ja survetakse punktioonikoht, et vältida verejooksu.
Aterosklerootilised muutused
  • Ateroskleroos (veresoonte kõvenemine ja kitsenemine).
  • Aterosklerootilised plaagid, mis põhjustavad veresoonte stenoose (kitsenemist).
Veresoonede struktuuripuuded
  • Aneurüsm (veresoonde ebanormaalne laienemine).
  • Arterio-veenõmblus (AVM) – ebanormaalne ühendus arteri ja veeni vahel.
  • Veresoonede dissotsiatsioon (veresooneseina kihtide lahknemine).
Oklusiivsed seisundid
  • Tromboos (veresoonde veretromb).
  • Embolia (veresoonde ummistus võõrkeha poolt).
  • Vasospasm (veresoonde järsk kokkutõmme).
Muud leidused
  • Põletikulised veresoonde haigused (nt vaskuliit).
  • Kasvajate veresoonte varustuse hindamine.
  • Veresoonde vigastused (nt trauma tagajärjel).
Kliinilised sümptomid ja seisundid
  • Rindkere valu või angina pektoris (kahtlus südame isheemilisse haigusesse).
  • Insult või ajuläbipurske sümptomid (ajus veresoonte hindamiseks).
  • Jäsemete valu kõndides (kahtlus perifeersesse arteriaalhaigusesse).
  • Äge lõppjäseme isheemia (järsk verevarustuse häire).
  • Selgete põhjusteta kõrge vererõhk (kahtlus neeruarterite stenoose).
Diagnostika ja jälgimine
  • Teiste uuringute (nt ultraheli, EKG) leidude selgitamine.
  • Enne suurema südame- või veresoondeoperatsiooni.
  • Operatsioonilise (nt stentimise, šunteerimise) tulemuste hindamine.
  • Kasvaja veresoonte varustuse kaardistamine enne operatsiooni.
Suunavad eriarstid
  • Kardiolog (südame veresoonte hindamine).
  • Neuroloog (aju veresoonde uuring).
  • Vaskulaarkirurg või intervensionaalne radiolog (perifeersete veresoonte hindamine ja ravi).

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Jala valu Säärevalu Sinisevad jalad Sinised käed Külmad käed

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!