Lisa kliinik

Angiograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Angiograafia on veresoonte visualiseerimise uuring, mis kasutab kontrastainet ja pildistamistehnoloogiat (nt röntgen, KT või MRT). See võimaldab täpselt hinnata arterite, veenide ja kapillaaride anatoomiat ning funktsiooni, tuvastades patoloogilisi muutusi.

Funktsioon
  • Veresoonte anatoomia ja verevoolu hindamine.
  • Patoloogiliste muutuste (nt kitsenduste, aneurüsmade, tromboosi) visualiseerimine.
  • Operatsioonilise sekkumise (nt angioplastika, stentimise) planeerimine ja jälgimine.
Meetod
  • Traditsiooniline röntgenangiograafia (seljajuurekaane punktsioon).
  • Arvutitomograafiline angiograafia (KT-angiograafia).
  • Magnetresonantsangiograafia (MR-angiograafia).
  • Digitaalne subtraktsioonangiograafia (DSA).
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb teha vereanalüüs (eriti neerude funktsiooni kontroll).
  • Patsient peab olema 4-6 tundi enne uuringut paastus (vett võib juua).
  • Teavitada arsti kõigist allergiatest, eriti joodi suhtes, ja ravimite kasutamisest (nt metformiin, verenõrgendid).
  • Protseduuri eel võidakse anda rahusti.
Protseduuri käik
  • Patsient asetatakse röntgenilauale.
  • Tuimestatakse katetri sisestamise koht (sageli reie või käe arter).
  • Juhtnöör (kateter) viiakse veresoontesse soovitud piirkonda.
  • Süstitakse kontrastaine, mis muudab veresooned röntgenikiirgustes nähtavaks.
  • Tegitakse pildiseeria röntgeni, KT või MRT abil.
  • Pärast uuringut eemaldatakse kateter ja survetakse punktioonikoht, et vältida verejooksu.
Aterosklerootilised muutused
  • Ateroskleroos (veresoonte kõvenemine ja kitsenemine).
  • Aterosklerootilised plaagid, mis põhjustavad veresoonte stenoose (kitsenemist).
Veresoonede struktuuripuuded
  • Aneurüsm (veresoonde ebanormaalne laienemine).
  • Arterio-veenõmblus (AVM) – ebanormaalne ühendus arteri ja veeni vahel.
  • Veresoonede dissotsiatsioon (veresooneseina kihtide lahknemine).
Oklusiivsed seisundid
  • Tromboos (veresoonde veretromb).
  • Embolia (veresoonde ummistus võõrkeha poolt).
  • Vasospasm (veresoonde järsk kokkutõmme).
Muud leidused
  • Põletikulised veresoonde haigused (nt vaskuliit).
  • Kasvajate veresoonte varustuse hindamine.
  • Veresoonde vigastused (nt trauma tagajärjel).
Kliinilised sümptomid ja seisundid
  • Rindkere valu või angina pektoris (kahtlus südame isheemilisse haigusesse).
  • Insult või ajuläbipurske sümptomid (ajus veresoonte hindamiseks).
  • Jäsemete valu kõndides (kahtlus perifeersesse arteriaalhaigusesse).
  • Äge lõppjäseme isheemia (järsk verevarustuse häire).
  • Selgete põhjusteta kõrge vererõhk (kahtlus neeruarterite stenoose).
Diagnostika ja jälgimine
  • Teiste uuringute (nt ultraheli, EKG) leidude selgitamine.
  • Enne suurema südame- või veresoondeoperatsiooni.
  • Operatsioonilise (nt stentimise, šunteerimise) tulemuste hindamine.
  • Kasvaja veresoonte varustuse kaardistamine enne operatsiooni.
Suunavad eriarstid
  • Kardiolog (südame veresoonte hindamine).
  • Neuroloog (aju veresoonde uuring).
  • Vaskulaarkirurg või intervensionaalne radiolog (perifeersete veresoonte hindamine ja ravi).

Seotud uuringud

Koronarograafia
specific
Perifeerne angiograafia
specific
Ajuangiograafia
specific
Neeru angiograafia
specific
KT angiograafia
alternative

Seotud haigused

Ateroskleroos 85% Perifeerne arteriaalne haigus 80% Aorta aneuüsm 75% Aorti dissektioon (Aordi lõhustumine) 70% Arteriaalne emboolia 65%

Otsi näitajat