3-nitrotru00fcu00f6siin

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

3-nitrotru00fcu00f6siini normid
Üldine
Tervetel inimestel on 3-nitrotru00fcu00f6siini tase veres tavaliselt alla 1,5 nM vu00f5i 2,0 ng/mL, kuid tu00e4psed vu00e4u00e4rtused vu00f5ivad erineda su00f5ltuvalt labori meetodist.
Mehed
Meestel vu00f5ivad olla veidi ku00f5rgemad vu00e4u00e4rtused vu00f5rreldes naistega seoses suurema lihasmassiga vu00f5i hormonaalse erinevustega.
Naised
Naistel vu00f5ivad olla veidi madalamad vu00e4u00e4rtused, eriti raseduse ajal vu00f5i menopausi ju00e4rel.

Näitaja kohta

3-nitrotru00fcu00f6siin on oksidatiivse stressi biomarker, mis nu00e4itab reaktiiivsete lu00e4mmastiku u00fchendite (nt peroksiinitriidi) poolt tehtud kahjustusi valkudes. Seda kasutatakse mitmete haiguste, sealhulgas pu00f5letikuliste ja neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimisel ja seirel.

Funktsioon
  • 3-nitrotru00fcu00f6siin on valgu modifikatsioon, mis tekib oksidatiivse stressi korral.
  • See on tirosiini ju00e4u00e4gi nitreerimise tulemus, mis toimib oksidatiivse kahjustuse markerina.
Pu00e4ritolu
  • 3-nitrotru00fcu00f6siini moodustub reaktiiivsete lu00e4mmastiku00fchendite, nagu peroksiinitriit, toimel rakutuumastes ja plasmavalkudes.
  • Seda vu00f5ib leida veres, kuses vu00f5i erinevates kudedes (nt ajus, lihastes).
Protseduur
  • 3-nitrotru00fcu00f6siini taset mu00f5u00f5detakse enamasti vereproovist, harvem kuseproovist vu00f5i koepunktist.
  • Enne vereproovi vu00f5tmist soovitatakse 8-12 tundi mitte su00fcu00fcia (u00f6u00f6fasting) ning vu00e4ltida suitsetamist ja alkoholi, et vu00e4ltida tulemuste moonutamist.
Pu00f5hjuste nu00e4ited
  • Krooniline pu00f5letik (nt reumatoidartriit, Crohn'i tu00f5bi)
  • Neurodegeneratiivsed haigused (nt Alzheimeri tu00f5bi, Parkinsoni tu00f5bi)
  • Su00fcdame-veresoonkonna haigused (nt ateroskleroos, su00fcdamepuudulikkus)
  • Metaboolsed hu00e4ired (nt diabeet, insuliinresistentsus)
  • Tobakasuitsutamine ja keskkonnasaaste, mis suurendavad oksidatiivset stressi
Pu00f5hjused
  • Madal tase vu00f5ib viidata vu00e4hesele oksidatiivsele stressile vu00f5i tu00f5husale antiosu00fcdantide kaitsemehhanismile.
  • Antiosu00fcdantide rikkalik toitumine (nt vitamiin C, E) vu00f5i taimsete toidulisandite tarvitamine.
  • Mu00f5ned ravimid vu00f5ivad alandada oksidatiivset stressi, nt statiinid vu00f5i ACE-inhibiitorid.
Millal arsti soovitusel testida?
  • Kahtlus oksidatiivse stressi suurenemise kohta krooniliste haiguste korral.
  • Pu00f5letikuliste vu00f5i neurodegeneratiivsete haiguste seire ja ravi efektiivsuse hindamine.
  • Riskigruppides (nt suitsetajad, diabeedikud) tervisekontrolli raames.
Millised arstid vu00f5ivad testi tellida?
  • Sisemedik (sisemeditsiini arst)
  • Kardiolog (su00fcrdamearst)
  • Neurolog (nu00e4rvisu00fcsteemi arst)
  • Reumatoloog (reumatoloogiaarst)