Rindkere röntgen

Rindkere röntgen on kiire ja vähese koormusega pildistusmeetod, mis võimaldab hinnata kopsude, südame, suuremate veresoonte ja luustiku seisundit rindkeres. Seda kasutatakse laialdaselt erinevate hingamis- ja südamehaiguste diagnostika ning jälgimiseks.

Funktsioon
  • Anatoomiliste struktuuride (kopsud, süda, luud) visuaalne hindamine
  • Põletiku, kasvajate, vedeliku või õhu kogunemise tuvastamine rindkereõõnes
  • Traumade (nt roide- või selgrooluumurde) diagnostika
  • Meditsiiniliste seadmete (nt südamestimulaatorite, torude) asukoha kontroll
Põhimõte
  • Läbi kehaosade suunatud väikese doosiga röntgenkiired
  • Erinevad kuded neelavad kiirgust erineval määral (tihedamad luud neelavad rohkem)
  • Tulemuseks on mustvalge pilt, kus tihedamad struktuurid on heledamad
Ettevalmistus
  • Spetsiifiline ettevalmistus tavaliselt pole vajalik
  • Soovitatav on eemaldada rindkere piirkonna ehted ja metallesemed
  • Raseduse võimaluse korral tuleb sellest enne uuringut teatada
Protseduur
  • Patsient seisma, istuma või lamama asendisse
  • Röntgenaparaat asetatakse vastavalt vajadusele rindkere ette või taha
  • Patsienti palutakse sisse hingata ja hingetut hoida mõneks sekundiks
  • Pildistamine võtab vaid mõne sekundi
  • Tulemused on tavaliselt saadaval arstile kiiresti
Kopsupõletik (pneumoonia)
  • Kopsukoe tihenemine või udune varjund
  • Konkreetses lõigus (lobas) või hajutatult
Kroonilised hingamisteede haigused
  • Kopsude ülepinge (emfüseem)
  • Bronhiti iseloomulikud muutused
Pleuraõõne muutused
  • Pleuravedelik (pleuraefusioon) – kopsu ümbruses tumedam ala
  • Pneumotoraaks (õhk pleuraõõnes) – kopsu äärtes ilma struktuurita ala
Kasvajad või tuberkuloosifookused
  • Tumeda ümar või ebakorrapärane struktuur kopsus
  • Lähedaste lümfisõlmede suurenemine
Südame muutused
  • Südame varju suurenemine (kardiomeegalia)
  • Suuremate veresoonte anatoomia muutused
Trauma- või luumuutused
  • Roidemurded või lihastõmblused
  • Selgroolülike kahjustused
  • Artroosi muutused
Peamised sümptomid ja kaebused
  • Pikaajaline või tugev köha
  • Rindkere valu või pigistustunne
  • Hingamislämbumus või hingamisraskused
  • Ootamatu kõrge palavik koos köhaga
  • Kehavigastused (nt autoõnnetus, kukkumine)
Haiguste jälgimine ja kontroll
  • Krooniliste kopsu- või südamehaiguste (nt astma, südamepuudulikkus) käigu hindamine
  • Ravi (nt antibiootikumide, diureetikumite) tõhususe kontroll
  • Enne suuremate operatsioonide ettevalmistus
Spetsialistid, kes uuringut tavaliselt tellivad
  • Pulmonoloog (kopsuhaiguste arst)
  • Perearst või sisehaiguste arst
  • Kardioloog (südamearst)
  • Traumatoloog (vigastuste arst) või erakorralise meditsiini arst

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!