Randme röntgenuuring

Randme röntgenuuring on kiire, mitteinvasiivne ja vähese kiirguskoormusega piltdiagnostiline uuring, mida kasutatakse randme luude, liigeste ja pehmete kudede visuaalseks hindamiseks. See on esmane meetod vigastuste (nt luumurid, nihked), degeneratiivsete muutuste (artroos) ja põletikuliste seisundite tuvastamisel. Uuring annab olulist teavet randme anatoomia ja selle võimalike struktuurihäirete kohta.

Funktsioon
  • Võimaldab visualiseerida randme luustikku, liigesi ja osaliselt pehmeid kudesid.
  • Kasutatakse trauma, valu, turse või liikumispiirangu põhjuste selgitamiseks.
  • Annab teavet luude asendi, terviklikkuse ja liigesevahese koostöö kohta.
Meetod
  • Kasutab madalat ioniseeriva kiirguse doosi (röntgenkiirgust).
  • Tavaliselt tehakse mitmest projektsioonist (nt sirgelt, küljelt, kaldsuunas) pildid.
  • Tulemused on koheselt arstile digitaalsel kujul kättesaadavad.
Ettevalmistus
  • Spetsiaalset ettevalmistust enamasti ei vaja.
  • Tuleb eemaldada randmelt kõik ehted (käekellad, käerõngad) ja võimalusel hõredad varrukad.
  • Oluline on teavitada arsti võimalikust rasedusest.
Protseduur
  • Patsient istub või seisab röntgeniaparaadi ees.
  • Röntgenitehnik asetab randme spetsiaalsele alusele ja võtab soovitud asendis pildi.
  • Pildistamise ajal tuleb olla liikumatu.
  • Terve protseduur, sh asendi muutmine, võtab aega 5-10 minutit.
Traumatilised muutused
  • Luumurid (nt kämbla- ja küünarluu murrud, navaluu purustus).
  • Luunihe (nt luude asendi võra).
  • Liigesele sattunud luukillud.
Degeneratiivsed ja põletikulised muutused
  • Artroos (liigesekulu): liigesevahese kitsenemine, osteofüütid (lukusõred) ja subkondraalsed tsüstid.
  • Artriit (nt reumatoidartriit): liigesepinda kahjustav põletik, luukondensatsioon.
  • Osteoporoos: luu tiheduse ja struktuuri vähenemine, mis muudab luud hapraks.
Kaasasündinud ja muud leidmised
  • Arenguanomaaliad.
  • Kõhnumad ja osteoliüs (luulahustumine).
  • Kalcifikatsioonid (kaltsiumi ladestumised pehmetes kudedes).
Peamised põhjused
  • Vigastusjärgne valutav või paistetanud randme (kahtlus luumurde või nihete suhtes).
  • Pikaajaline (krooniline) valu või jäikus liikumisel.
  • Randme vormi või funktsiooni märgatav muutus.
  • Kontrolluuring paranemisprotsessi jälgimiseks (nt luumurdi kokkukasvu hindamine).
  • Kahtlus artriidi, artroosi või teiste süstemaatiliste haiguste randmekahjustuste suhtes.
Kes annab suuna?
  • Peamiselt perearst, ortopeed-traumatoloog, reumatoloog või erakorralise abi arst.
  • Uuringut teeb röntgenitehnik ning tulemust tõlgendab radiograaf (eriarst) või klinik, kes suuna andis.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

1
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!