Rannaliigese MRI
Rannaliigese magnetresonantstomograafia (MRI) on detailne kujutav uuring, mis võimaldab hinnata randme luude, kõõluste, sidemete, kõhride ja pehmete kudede seisundit. See on mitteline uuringumeetod, mis on eriti väärtuslik vigastuste, krooniliste valu või põletikuliste seisundite diagnoosimisel, kus röntgen ei pruugi piisavaid andmeid anda.
Kus seda uuringut tehakse?
- Tagab üksikasjaliku pildi randme anatoomiast ja patoloogilistest muutustest.
- Võimaldab hinnata pehmete kudede (nt. kõõlused, sidemed), luukude ja kõhrstruktuure.
- Eriline roll kroonilise valu või raskesti diagnoositavate seisundite puhul.
- Kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid, et luua keha sisemuse detailne pilt.
- Ei kasuta ioniseerivat kiirgust (erinevalt röntgenist või KT-st).
- Uuringu kvaliteet sõltub magnetvälja tugevusest (mõõdetakse Teslas).
- Enamasti pole vaja erilist ettevalmistust.
- Tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehted, kell, hambaprotees).
- Oluline on teavitada arsti implantaatidest (nt. südamepeksik, klapid) või võimalikust rasedusest.
- Klaustrofoobia korral võidakse manustada rahusti.
- Patsient asetatakse nii, et randm asub spetsiaalses mähises (poolis).
- Uuringu ajal tuleb lebada liikumatult, et pildid oleksid selged.
- Aparatuur teeb rütmilisi koputavaid helisid.
- Uuring kestab tavaliselt 20–40 minutit.
- Konstrastaine süstimine verebaasi võib olla vajalik mõnede muutuste paremaks visualiseerimiseks.
- Kõõluste rebendid või põletik (tendiniit).
- Sidemete vigastused (nt. TFCC kahjustus).
- De Kerven'i tendosiin.
- Salakihvluumurid (mis ei ole röntgenil nähtavad).
- Kõhrikahjustused või artroos (liigese kulumine).
- Küürakondriit (luu-kõhri lagunemine).
- Artriit (liigese põletik).
- Ganglioni kyst (vedelikuga täidetud kasvaja kõõluse või liigese lähedal).
- Närvi kokkusurumine (nt. karpaltunneli sündroom).
- Põletikulised seisundid (nt. reumatoidartriit).
- Tüümused või muud kasvajad.
- Püsiv randmevalu, mis ei parane tavalise ravi korral.
- Kahtlus pehmete kudede (kõõluste, sidemete) tõsise kahjustuse osas.
- Salakihvluumur või muu luukahjustuse kahtlus, mida röntgenil ei näe.
- Liigese põletiku (artriidi) või kõhrikahjustuse hindamine.
- Kasvaja või kysti kahtlus randme piirkonnas.
- Enne või pärast randmeoperatsiooni planeerimiseks ja kontrolliks.
- Uuringu saab tellida traumatoloog, ortopeed, reumatoloog või neuroloog.
- Tulemuste tõlgendamiseks ja diagnoosi panemiseks on vajalik radioloogi (kujutavdiagnostika spetsialisti) eksperthinnang.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!