Rannaliigese MRI

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Rannaliigese magnetresonantstomograafia (MRI) on detailne kujutav uuring, mis võimaldab hinnata randme luude, kõõluste, sidemete, kõhride ja pehmete kudede seisundit. See on mitteline uuringumeetod, mis on eriti väärtuslik vigastuste, krooniliste valu või põletikuliste seisundite diagnoosimisel, kus röntgen ei pruugi piisavaid andmeid anda.

Funktsioon
  • Tagab üksikasjaliku pildi randme anatoomiast ja patoloogilistest muutustest.
  • Võimaldab hinnata pehmete kudede (nt. kõõlused, sidemed), luukude ja kõhrstruktuure.
  • Eriline roll kroonilise valu või raskesti diagnoositavate seisundite puhul.
Meetodi Põhimõte
  • Kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid, et luua keha sisemuse detailne pilt.
  • Ei kasuta ioniseerivat kiirgust (erinevalt röntgenist või KT-st).
  • Uuringu kvaliteet sõltub magnetvälja tugevusest (mõõdetakse Teslas).
Ettevalmistus
  • Enamasti pole vaja erilist ettevalmistust.
  • Tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehted, kell, hambaprotees).
  • Oluline on teavitada arsti implantaatidest (nt. südamepeksik, klapid) või võimalikust rasedusest.
  • Klaustrofoobia korral võidakse manustada rahusti.
Protseduur
  • Patsient asetatakse nii, et randm asub spetsiaalses mähises (poolis).
  • Uuringu ajal tuleb lebada liikumatult, et pildid oleksid selged.
  • Aparatuur teeb rütmilisi koputavaid helisid.
  • Uuring kestab tavaliselt 20–40 minutit.
  • Konstrastaine süstimine verebaasi võib olla vajalik mõnede muutuste paremaks visualiseerimiseks.
Kõõluste ja Sidemete Probleemid
  • Kõõluste rebendid või põletik (tendiniit).
  • Sidemete vigastused (nt. TFCC kahjustus).
  • De Kerven'i tendosiin.
Luud ja Liigesed
  • Salakihvluumurid (mis ei ole röntgenil nähtavad).
  • Kõhrikahjustused või artroos (liigese kulumine).
  • Küürakondriit (luu-kõhri lagunemine).
  • Artriit (liigese põletik).
Muud Leidused
  • Ganglioni kyst (vedelikuga täidetud kasvaja kõõluse või liigese lähedal).
  • Närvi kokkusurumine (nt. karpaltunneli sündroom).
  • Põletikulised seisundid (nt. reumatoidartriit).
  • Tüümused või muud kasvajad.
Peamised Põhjused
  • Püsiv randmevalu, mis ei parane tavalise ravi korral.
  • Kahtlus pehmete kudede (kõõluste, sidemete) tõsise kahjustuse osas.
  • Salakihvluumur või muu luukahjustuse kahtlus, mida röntgenil ei näe.
  • Liigese põletiku (artriidi) või kõhrikahjustuse hindamine.
  • Kasvaja või kysti kahtlus randme piirkonnas.
  • Enne või pärast randmeoperatsiooni planeerimiseks ja kontrolliks.
Millist Arsti Külastada?
  • Uuringu saab tellida traumatoloog, ortopeed, reumatoloog või neuroloog.
  • Tulemuste tõlgendamiseks ja diagnoosi panemiseks on vajalik radioloogi (kujutavdiagnostika spetsialisti) eksperthinnang.