Tendiniit

Tendiniit on kõhkluse (kõõluse) põletik või ärritus. Kõhklused on tihedad sidekoelised kuded, mis ühendavad lihaseid luudega. Kui kõhklust koormata korduvate liigutustega või ülekoormuse tõttu, võib tekkida mikroskoopilisi pragusid ja põletikulist reaktsiooni. See põhjustab valu, tundlikkust ja liikumispiiranguid mõjutatud piirkonnas. Tendiniit erineb tendinoosist, mis on kõhkluse degenereerumine ilma selge põletikuta, kuivõrd mõlemat seisundit võib esineda samaaegselt. Põletik võib mõjutada ühte kindlat kõhklust (nt Achillese kõhklust) või olla üldisem.

Tendiniidi peamiseks põhjuseks on kõhkluse korduv ülekoormamine. See võib olla seotud spordiga, tööga või igapäevaste tegevustega. Riskitegurid hõlmavad:

• Korduvad liigutused: Tennise mängimine (küünarnuki "tenniseküünarnukk"), jooks (Achillese tendiniit), klaverimäng või käsitsi töö.
• Äkiline koormuse suurenemine: Uue treeningprogrammi alustamine ilma piisava ettevalmistuseta.
• Ebasobiv tehnika: Vale asend sportimisel või tööl.
• Vanus: Kõhklused kaotavad aastatega elastsust ja vastupidavust.
• Teised terviseprobleemid: Metaboolsed haigused nagu diabeet või reumaatilised haigused (nt reumatoidartriit).
• Mõned ravimid: Antibiootikute (florokinoloonide) kasutamine võib suurendada riski.

Arst teeb diagnoosi peamiselt anamneesi (haigusloo) ja füüsilise uuringu alusel. Ta hindab valu asukohta, tundlikkust ja liikuvust. Vajadusel kasutatakse täiendavaid uuringuid:

• Ultraheliuuring: See on kuldne standard tendiniidi tuvastamiseks. See võimaldab reaalajas visualiseerida kõhkluse struktuuri, paksust, vedelikku ja verevalumit.
• Magnetresonantstomograafia (MRI): Kasutatakse keerukatel juhtudel, et hinnata kõhkluse ulatuslikumat kahjustust ja eristada teistest seisunditest.
• Röntgenuuring: Ei näita pehmeid kudesid, kuid võib välistada luumurde või artriidi.
• Veretööd: Tavaliselt ei ole vajalikud, kuid võivad aidata välistada süstemaatilist põletikku või infektsiooni.

Ravi eesmärk on leevendada valu, vähendada põletikku ja taastada funktsioon. Enamik juhtumeid laheneb konservatiivse ravi abil:

1. Puhkus ja kohandus: Vähendage või lõpetage tegevus, mis põhjustab valu. Ärge peatage liikumist täielikult, et vältida jäikust.

2. Külm ravi: Turse ja valu vähendamiseks rakendage jääpakette 15-20 minutit korraga mitu korda päevas.

3. Ravimid: Retseptita saadavad põletikuvastased valuvaigistid (nt ibuprofeen). Raskematel juhtudel võib arst soovitada kortikosteroidi süsti (vedeliku süstimist), kuid seda kasutatakse ettevaatlikult, sest see võib kõhklust nõrgendada.

4. Füsioteraapia: See on ravi kuldstandard. Füsioterapeut õpetab venitusharjutusi ja tugevustavaid harjutusi, et taastada paindlikkus ja jõud, parandada liikumistehnikat.

5. Operatsioon: Kaalutakse ainult siis, kui sümptomid ei parane 3-6 kuu jooksul intensiivse konservatiivse ravi korral või kui on täielik rebend. Protseduur hõlmab degeneratiivse koe eemaldamist või kõhkluse taastamist.

Konsulteerige arstiga, kui valu ja jäikus häirivad teie igapäevaelu või kui sümptomid ei parane paaril nädalal isehoidmisest hoolimata (puhkus, jää, valuvaigisti). Otsige KOHE arstiabi, kui:

• Teil on äge, terav valu, mis kaasneb plaginaga või pragunemistundega.
• Teil on nähtav deformatsioon liigese kohal (võib viidata kõhkluse rebendile).
• Te ei suuda liiget liigutada või toetuda sellele.
• Valule lisandub palavik, suur punetus või turse, mis võib viidata infektsioonile.