Chemoflexi uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Chemoflexi uuringu normid
Üldine
Normaalsed väärtused sõltuvad kasutatavast laboratoorse meetodist, reagenssist ja rakkude tüübist. Üldjuhul väljendatakse tulemust migreerumisindeksi või rakkude arvuna teatud alal. Spetsiifilisi normivahemikke tuleb alati tõlgendada koos labori ette antud viitväärtustega.
Mehed
Normivahemikud meestel ei pruugi erineda naiste omadest, kuid võivad olla sõltuvad vanusest ja muudest teguritest.
Naised
Normivahemikud naistel võivad olla mõjutatud hormonaalsetest muutustest (nt menstruaaltsükkel).

Näitaja kohta

Chemoflexi uuring on spetsiaalne laboratoorne test, mille abil hinnatakse valgete vererakkude (eelkõige eosinofiilide) võimet migreeruda ja reageerida keemilistele ainetele (kemokaalidele). Seda rakendatakse allergiliste reaktsioonide, krooniliste põletikuliste protsesside ja mõnede autoimmuunhaiguste diagnostilises analüüsis ning ravi jälgimisel.

Funktsioon ja eesmärk
  • Hinnata rakkude (nt eosinofiilide, neutrofiilide) funktsionaalset aktiivsust ja migreerumisvõimet.
  • Välja selgitada, kas organismis esineb ületundlikkusreaktsioon või põletikuline protsess.
  • Aidata eristada erinevaid allergia- ja põletikuga seotud seisundeid.
Meetodi põhimõte ja rakendusvaldkond
  • Uuring põhineb rakkude võimel liikuda suunatult kemokaalide (näiteks komplementi faktorid, leukotrieenid) mõjul.
  • Seda kasutatakse kliinilises immunoloogias, allergoloogias ja reumatoloogias.
  • Tulemuste põhjal saab hinnata ravitulemust ja haiguse aktiivsust.
Protseduur
  • Patsiendilt võetakse vereproov (tavaliselt venoosne veri).
  • Verest eraldatakse vajalikud rakud (nt perifeersed mononukleaarsed rakud või granulotsüüdid).
  • Eraldatud rakke asetatakse spetsiaalsesse seadmesse (nt transmigratsioonikambrisse), kus ühel pool on kemikaalne stimulaator.
  • Mõõdetakse, kui palju rakke on teatud aja jooksul kemokaali poole liikunud (migreerunud).
  • Tulemused analüüsitakse ja võrreldakse kontrollprooviga ning viitväärtustega.
Ettevalmistus
  • Uuringuks ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid teatud ravimid (nt kortikosteroidid, antihistamiinikumid) võivad tulemusi mõjutada.
  • Tuleb teavitada arsti kõigist hetkel kasutatavatest ravimitest.
  • Soovitatav on olla uuringuks näljas (mittesöömise aeg sõltub labori juhistest).
Allergilised ja põletikulised seisundid
  • Atopiline dermatiit, astma, rininiit.
  • Kroonilised põletikuhaiGused (nt Crohn'i tõbi, haavandid koliit).
  • Autoimmuunhaigused (nt reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus).
Muud põhjustavad tegurid
  • Parasiithaigused.
  • Mõned vähivormid (nt Hodgkini lümfoom).
  • Äge infektsioon või trauma.
Immuunsüsteemi talitlushäired
  • Kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkus.
  • Raske krooniline infektsioon, mis on immuunsüsteemi nõrgestanud.
Ravimite mõju ja muud tegurid
  • Pikaajaline kortikosteroidide või muude immunosupressantide tarvitamine.
  • Väga kõrge vanus.
  • Raske alatoitlus või vitamiinipuudus.
Kliinilised olukorrad
  • Krooniliste nahahaiguste (nt ekseem, urtikaaria) põhjuse selgitamisel.
  • Allergia sümptomite (lugematu ninavoog, köha, hingamisraskused) hindamisel, kui tavalised testid ei andnud selget tulemust.
  • Autoimmuun- või põletikuliste haiguste (nt artriit, soolepõletik) diagnostikas ja ravi jälgimisel.
  • Kahtlus immuunsüsteemi talitlushäire kohta.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Immunoloog
  • Allergoloog
  • Dermatoloog
  • Reumatoloog