Chemoflexi uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Chemoflexi uuringu normid

Üldine

Normaalsed väärtused sõltuvad kasutatavast laboratoorse meetodist, reagenssist ja rakkude tüübist. Üldjuhul väljendatakse tulemust migreerumisindeksi või rakkude arvuna teatud alal. Spetsiifilisi normivahemikke tuleb alati tõlgendada koos labori ette antud viitväärtustega.

Mehed

Normivahemikud meestel ei pruugi erineda naiste omadest, kuid võivad olla sõltuvad vanusest ja muudest teguritest.

Naised

Normivahemikud naistel võivad olla mõjutatud hormonaalsetest muutustest (nt menstruaaltsükkel).

Näitaja kohta

Chemoflexi uuring on spetsiaalne laboratoorne test, mille abil hinnatakse valgete vererakkude (eelkõige eosinofiilide) võimet migreeruda ja reageerida keemilistele ainetele (kemokaalidele). Seda rakendatakse allergiliste reaktsioonide, krooniliste põletikuliste protsesside ja mõnede autoimmuunhaiguste diagnostilises analüüsis ning ravi jälgimisel.

Mis on Chemoflexi uuring?

Funktsioon ja eesmärk

Hinnata rakkude (nt eosinofiilide, neutrofiilide) funktsionaalset aktiivsust ja migreerumisvõimet.
Välja selgitada, kas organismis esineb ületundlikkusreaktsioon või põletikuline protsess.
Aidata eristada erinevaid allergia- ja põletikuga seotud seisundeid.

Meetodi põhimõte ja rakendusvaldkond

Uuring põhineb rakkude võimel liikuda suunatult kemokaalide (näiteks komplementi faktorid, leukotrieenid) mõjul.
Seda kasutatakse kliinilises immunoloogias, allergoloogias ja reumatoloogias.
Tulemuste põhjal saab hinnata ravitulemust ja haiguse aktiivsust.

Kuidas uuringut tehakse?

Protseduur

Patsiendilt võetakse vereproov (tavaliselt venoosne veri).
Verest eraldatakse vajalikud rakud (nt perifeersed mononukleaarsed rakud või granulotsüüdid).
Eraldatud rakke asetatakse spetsiaalsesse seadmesse (nt transmigratsioonikambrisse), kus ühel pool on kemikaalne stimulaator.
Mõõdetakse, kui palju rakke on teatud aja jooksul kemokaali poole liikunud (migreerunud).
Tulemused analüüsitakse ja võrreldakse kontrollprooviga ning viitväärtustega.

Ettevalmistus

Uuringuks ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid teatud ravimid (nt kortikosteroidid, antihistamiinikumid) võivad tulemusi mõjutada.
Tuleb teavitada arsti kõigist hetkel kasutatavatest ravimitest.
Soovitatav on olla uuringuks näljas (mittesöömise aeg sõltub labori juhistest).

Kõrgenenud Chemoflexi tulemused (põhjused)

Allergilised ja põletikulised seisundid

Atopiline dermatiit, astma, rininiit.
Kroonilised põletikuhaiGused (nt Crohn'i tõbi, haavandid koliit).
Autoimmuunhaigused (nt reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus).

Muud põhjustavad tegurid

Parasiithaigused.
Mõned vähivormid (nt Hodgkini lümfoom).
Äge infektsioon või trauma.

Madalad Chemoflexi tulemused (põhjused)

Immuunsüsteemi talitlushäired

Kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkus.
Raske krooniline infektsioon, mis on immuunsüsteemi nõrgestanud.

Ravimite mõju ja muud tegurid

Pikaajaline kortikosteroidide või muude immunosupressantide tarvitamine.
Väga kõrge vanus.
Raske alatoitlus või vitamiinipuudus.

Indikatsioonid: millal tehakse Chemoflexi uuringut?

Kliinilised olukorrad

Krooniliste nahahaiguste (nt ekseem, urtikaaria) põhjuse selgitamisel.
Allergia sümptomite (lugematu ninavoog, köha, hingamisraskused) hindamisel, kui tavalised testid ei andnud selget tulemust.
Autoimmuun- või põletikuliste haiguste (nt artriit, soolepõletik) diagnostikas ja ravi jälgimisel.
Kahtlus immuunsüsteemi talitlushäire kohta.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida