Köhimisel kuse mitte hoidmine
Kirjeldus
Köhimisel kuse mitte hoidmine ehk köhitusinkontinents on olukord, kus köhimise ajal või peale seda tekib kuseeritus. See on üsna levinud, eriti naiste hulgas, ja võib olla erineva tõsidusega – väikesest piiskadest kuni täieliku kuseerituse tekkeni.
Köhimisel kuse mitte hoidmine on stressi inkontinentsi vorm. Köha tekitab äkilise survet kõhuõõnes, mis surub pärasoolest allapoole ja vajutab põie vastu. Kui põiekaela või kuselihaseid toetavad lihased on nõrgad, ei suuda nad sellisele survele vastu pidada, mistõttu kus eritub. See ei ole harilikult ohtlik, kuid võib mõjutada igapäevaelu ja enesetunnet.
- Lihasenõrkus (nt pärast rasket sünnitust, vanuse tõttu)
- Liigne kaal või rasvumine, mis tekitab survet põiele
- Krooniline köha (nt suitsetamise, astma või kroonilise bronhiiti tõttu)
- Kerge füüsiline pingutus, mis ei ole köha
- Menopaus ja östrogeeni taseme langus, mis nõrgestab koe elastsust
- Põie- või emakakaela lihase nõrkus või kahjustus
- Mõned neuroloogilised häired (nt seljaaju kahjustus, multiple skleroos)
- Eelneva põie- või kõhuõõneoperatsiooni kõrvalnäht
- Põieprolaps (põie langus)
- Kroonilised kusepõletikud või arvukad kusepõletikud, mis nõrgestavad kudemeid
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Kegeli harjutused: Regulaarselt pinguta ja lõdvesta kuselihaseid, et tugevdada põiekaela ja vaagna põhja lihaseid. See on kõige tõhusam meetod stressi inkontinentsi korral.
2. Kaalu kontroll: Kui sul on ülekaal, võib kaalulangus oluliselt vähendada survet põiele.
3. Kroonilise köha ravi: Konsulteeri arstiga kroonilise köha põhjuse väljaselgitamiseks ja raviks.
4. Vedeliku tarbimise kava: Joo piisavalt vedelikku, kuid võid proovida vähendada kofeiini- ja alkoholisisaldusega jooke, mis võivad põiet ärritada.
5. Kusejätku plaanimine: Mine WC-le iga 2-4 tunni järel, isegi kui sul pole vajadust, et vältida põie liigset täitumist.
6. Absorbeerivad vahendid: Kui probleem on kerge, võid kasutada ööpäevaseid aluspükse või pads, et ennetada ebamugavust.
- Kuseeritusele lisandub järsk, tugev selja- või kõhuvalu
- Erinevad neuroloogilised sümptomid (nt jalgade nõrkus, tundetuse tunne)
- Kõrge palavik koos kuseeritusega
- Kuseeritus muutub järsult halvemaks või esineb ka muul ajal, mitte ainult köhimisel
- Kusisoonte infektsiooni märgid (nt põletikkuskus, tihe kusemisvajadus, kuse tegemise ajal valu)
- Veri kuses (punakas või roosakas värvus)
- Kodused meetmed ei aita mitu nädalat jooksul
- Sümptomid segavad oluliselt igapäevaelu, unet või põhjustavad sotsiaalset tagasitõmbumist