Haistmise kaotus
Kirjeldus
Haistmise kaotus ehk anosmia on haistmismeele täielik või osaline kaotus. Inimene ei tunne enam lõhnu või tunneb neid väga nõrgalt, mis võib oluliselt mõjutada maitsmist ja igapäevaelu kvaliteeti.
Haistmismeel on üks meie viis meelt, mis aitab taluda lõhnu. Haistmisel tungivad lõhnaosakesed ninakanalitesse ja seonduvad haistmisretseptoritega, saates signaali ajju. Kui see tee on takistatud (nt ninakinnisuse tõttu) või kahjustatud (närvikahjustuse või ajupõhjuste tõttu), ei suuda aju lõhnu korralikult tunda. Haistmise kaotus võib olla ajutine (nt külmetuse ajal) või püsiv, ja see võib mõjutada ka toidu maitsmist, kuna maitsmismeel on tihedalt seotud haistmismeelega.
- Ülemiste hingamisteede nakkused (nohu, gripp, sinusoid)
- Allergiline riniit või krooniline nina põletik
- Väikesed ninakanali takistused (nt polüübid või nina deformatsioon)
- Mõned ravimid (nt mõned antibiootikumid, vere survet alandavad ravimid)
- Tobakismine võle pikaajaline kokkupuude kemikaalidega
- Vanuse tingitud haistmismeele nõrgenemine
- Kuiv ninasarvik võ õhu kuivus
- Covid-19 ja mõned muud viirushaigused, mis kahjustavad haistmisretseptoreid
- Neuroloogilised häired (nt Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, sclerosis multiplex)
- Ajukasvaja või ajutrauma (peavalu, löök)
- Südame-veresoonkonna haigused, mis põhjustavad verevarustust puudujääki ajus
- Toitumuspuudulikkus (eriti tsinki või B12-vitamiini puudus)
- Mürgistused (nt raske metallidega nagu plii või elavhõbe)
- Hormonaalsed häired (nt hüpotüreoos) või süsteemsed haigused (nt diabeet)
Kui haistmise kaotus on seotud lihtsa külmetusega või allergiaga, võib aeg ja mõned meetodid aidata. Soovitatakse: puhata piisavalt, et immuunsüsteem saaks toime tulla nakkusega; juua palju vedelikku (vesi, supp), et hoida limaskesti niiskena; kasutada ninapritsmeid või soolalahuseid (meresoolasprei), et leevendada kinnisust ja niisutada ninakanaleid; vältida suitsetamist ja tugevaid kemikaalilõhnu, mis võivad limaskesta ärritada. Kui kaotus on pikaajaline, võib arst soovitada haistmise treeningut (regulaarne kokkupuude erinevate lõhnadega), et stimuleerida haistmisnärve. Enne ravimite võtmist konsulteeri alati arstiga.
- Äkiline haistmise kaotus peatrauma (nt löök, kokkupõrge) järgselt
- Kõrge palavik (üle 39°C), jäik kael, valguse kartmine või segasus (võib viidata meningiidile)
- Nägemise, kuulmise või tasakaalu järsk halvenemine
- Krambid, teadvuse kaotus või langus
- Tugev ja püsiv peavalu, eriti kui see on uus ja erinev tavapärasest
- Ühepoolne näo nõrkus või halvatus
- Haistmise kaotus, mis kestab üle 2 nädala ilma parvenemiseta või halveneb järsult
- Kahtlus COVID-19 nakatuses, eriti kui on ka köha, palavik või hingamisraskused