Halitoos
Kirjeldus
Halitoos on halb või ebameeldiv lõhn suust, mida isik võib tunda endal või märgata teiste reaktsioonidest.
Halitoos ehk halb suulõhn on füüsioloogiline reaktsioon, mis tekib tavaliselt suuõõnes elavate bakterite tegevuse tõttu. Need bakterid lagundavad suus olevaid toidujäänuseid, vererakke või valke, eritades gaase, millel on ebameeldiv lõhn. See võib olla ka märk organismi tasakaalust kõrvalekaldumisest, näiteks suukuivusest või mõnest siseelundite haigusest, mis mõjutab hingatava õhu kvaliteeti.
- Toitumine: teravate või lõhnavate toitude (nt sibul, küüslauk) söömine, alkoholi tarbimine.
- Suuhügieeni puudumine: korralik hambapesu või keele puhastamata jätmine.
- Suukuivus: vedelikupuudus, suu läbi hingamine, mõned ravimid.
- Tubakas: suitsetamine või tubakatooted kuivatavad suud ja soodustavad bakterite kasvu.
- Stress ja väsimus: võivad muuta sülge eritumist ja suu mikrobioloogilist tasakaalu.
- Suuõõne haigused: kaaries, igemepõletik (gingiviit), periodontiit, hambaabsess.
- Kõri- ja ninaõõne infektsioonid: krooniline sinusitiit, mandlipõletik (tonsilliit), ninaõõnepõletik.
- Siseelundite haigused: mao-reflux (GERD), diabeet, maksa- või neeruprobleemid.
- Kroonilised hingamisteede haigused: bronhiit, kopsuabsess.
- Mõned vähivormid või ainevahetushaigused (harva).
Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Korralik suuhügieen: pese hambaid vähemalt 2 korda päevas, kasuta hambaniiti, puhasta keelt spetsiaalse kõhriku või hambaharja abil.
2. Sülje tootmise stimuleerimine: joo piisavalt vett, näri suhkruvaba närimiskummi.
3. Toitumiskorrektsioon: väldi lõhnavaid toite, alkoholi ja kofeiini, söö rohkem köögivilju ja puuvilju.
4. Suupluuse kasutamine: vali antibakteriaalse toimega suuvesi või spreid (ajutiseks leevenduseks).
5. Tubakas: lõpeta suitsetamine ja tubakatooted kasutamine.
Kui halitoos püsib pärast 1-2 nädalat järjekindlat koduseid meetmeid, on soovitatav konsulteerida eriarstiga (hambaarst, otorinolaryngoloog või perearst).
- Halitoos koos ägeda hingamisraskuse, rinnusvalu või sinakas nahatooniga.
- Halitoos, millega kaasneb kõrge palavik (>39°C), jäikus kaelas või segasus – võib viidata tõsisele infektsioonile.
- Suust veritsemine, tugev valu või turse, mis takistab söömist või hingamist.
- Äkksündinud halitoos koos näo või keeletursegusega (võib olla allergiline reaktsioon).
- Püsiv halitoos, mis ei parane korraliku suuhügieeni ja eluviisi muutmisega.
- Halitoos koos muude sümptomitega: püsiv köha, neelamishäired, kõhuvalu, põletikuline nahalööve suu ümber.
- Halitoos pärast uue ravimi võtmise alustamist.
- Kaalulangus, pidev väsimus või öine higistamine koos halitoosiga.
- Kahtlus suuõõne haiguses (näiteks hambavalu, igemete veritsemine).