Kusepidamatus aevastades
Kirjeldus
Kusepidamatus aevastades on seisund, kus aevastamise ajal tekib kuse väljavool, mida ei suuda kontrollida, mis võib olla ajutine või pidev probleem.
Kusepidamatus aevastades on stress-kusepidamatuse vorm, kus aevastamise ajal suureneb kõhuõõne rõhk, mis surub kusepõie vastu. Kui vaagna põhjalihased on nõrgenenud (näiteks raseduse, sünnituse või vananemise tõttu), ei suuda need kuset efektiivselt pidada, põhjustades kuse väljavoolu. See on füüsioloogiline reaktsioon, mis on tavaline, eriti naistel, ja võib olla seotud elutsükli muutustega.
- Stress ja väsimus, mis nõrgendavad lihaseid
- Rasedus ja sünnitus, mis venitavad vaagna põhjalihaseid
- Menopaus ja hormonaalsed muutused, mis vähendavad kudede elastsust
- Ajutine liigsete vedelike tarbimine või kofeiini kasutamine
- Kusepõie infektsioon või põiepõletik
- Neuroloogilised häired (nt parkinsoni tõbi, spinali kahjustused)
- Vaagna põhja nõrkus või langus
- Püsiv kusepõie düsfunktsioon, mis võib viidata alusevale terviseprobleemile
Kui kusepidamatus aevastades on kerge, võib aidata järgmine enesabi: regulaarsed Kegeli harjutused vaagna põhjalihaste tugevdamiseks (pigistada lihaseid nagu kuse pidamiseks 5-10 sekundit, korrata 10-15 korda päevas); vedeliku tarbimise reguleerimine (vältida liigset joomist enne magamaminekut); kofeiini, alkoholi ja vürtsika toidu piiramine, kuna need ärritavad kusepõit; kaalulangus, kui ülekaal on põhjuseks; kasutada kusepadjakuid või spetsiaalseid tooteid hügieeni hoidmiseks; vältida raskeid tõstmisi ja pikaajalist seismist, mis suurendavad rõhku.
- Kuse veresus või tumeda värvi kuse teke
- Tugev valu kuse eritamisel või alaselja piirkonnas
- Kõrge palavik koos külmavärinatega, mis võib viidata infektsioonile
- Järsk ja täielik kusepidamatus, kus kuset ei suuda üldse eritada
- Sümptomid, mis halvenevad kiiresti või segavad igapäevast elu
- Kusepidamatus, mis ei parane enesabimeetoditega mõne kuu jooksul
- Sümptomid, mis esinevad koos muude tervisehädadega (nt pidev köha, raskused kõndimisel)
- Kahtlus neuroloogiliste või struktuursete probleemide olemasolus